:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790645t1h0862.jpg)
Saksa arheoloogid leidsid Mecklenburg-Vorpommerni liidumaalt Rügeni saarelt münte ja ehteid, mis pärinevad Taani kuninga Harald Sinihammas Gormssoni (910 – 987) ajastust.
Pildid ja video: Saksa saarelt leiti Taani kuninga Harald Sinihamba ajastu varandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid tegid koos kahe amatöörarheoloogi, 45-aastase Rene Schöni ja 13-aastase koolipoisi Luca Malaschnichenkoga möödunud nädalalõpul väljakaevamisi Rügeni saare Schaprode küla juures põllul 400 ruutmeetri suurusel alal, teatab thelocal.dk.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790665t1haee9.jpg)
Nende üllatuseks leidsid nad suure aarde, milles oli kaelaehteid, sõrmuseid, käevõrusid, prosse ja 500 - 600 münti, millest vähemalt 100 on vermitud kuningas Haraldi ajal.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790647t1ha725.jpg)
«Tegemist on suurima Harald Sinihamba ajastu mündileiuga Läänemere lõunaregioonist, mis teeb selle leiu tähtsaks,» sõnas väljakaevamisi juhtiv Michael Schirren meediale.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790663t1he858.jpg)
0,3 grammi kaaluvatel hõbemüntidel on kristlik rist, olles ühed esimesed ühendatud Taani mündid ning ehted on kümnendale sajandile tüüpilised.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790651t1h771b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790661t1hc21b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790653t1h3f5b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790657t1ha737.jpg)
Varem on selliseid münte leitud vaid Taani aladelt, eelkõige Husbyst ja Harndrupist, mitte aga praeguse Saksamaa aladelt.
Harald Sinihammas (umbes 910 – 987 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani. Harald oli kümme aastat ka Norra kuningas, kuid Norra ametlike valitsejate seas teda tavaliselt ei nimetata.
Tema valitsemise ajal kaotas Taanis vanagermaani usund mõju ja domineerivaks sai ristiusk.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790741t1h1910.jpg)
Kuningas Harald lasi end 965. aastal ristida ja asus oma riigis kirikuid rajama. Samuti käivitas ta Taanit ühendades uute kindluste ehitamise.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790751t1h1f83.jpg)
Harald abiellus 950. aasta paiku Rootsi kuninga Olof II tütre Gyrid Olofsdottiriga. Abielust sündis kaks poega ja kaks tütart. Pärast Gyridi surma abiellus ta 970 slaavi printsi Mstiviri tütre Thoraga.
Haraldi vanem poeg Svend Harkhabe üritas taasjuurutada vanagermaani usundit ja tõstis oma isa vastu mässu. Harald hukkus pojaga peetud lahingus.
Svendist sai isa surma järel nii Taani kui Norra kuningas.
Arvatavalt sai Harald Sinihamba hüüdnime, kuna tal olid sinakad või mustjad katkised hambad.
Harald Sinihabeme järgi on saanud oma nimetuse Bluetooth tehnoloogia.
Rügeni saar asub Läänemere lõunarannikul, olles Saksamaa suurim saar pindalaga 926 ruutkilomeetrit.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790697t1ha45c.jpg)
Rügenil on kaks rahvusparki: suurem Vorpommerni laguunipiirkonna rahvuspark saare lääneosas ja idas olev väiksem Jasmundi rahvuspark, mis kaitseb kuulsaid kriidikaljusid. Lisaks on saare kagukaldal Kagu-Rügeni biosfäärikaitseala nimeline loodusreservaat, mis hõlmab saare kaguosas olevad poolsaared.