Nagu «Elavatest surnutest», varakeskaegsel sõdalasel oli noaga käeprotees

«Elavad surnud» tegelane Merle Dixon

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

USA menukas postapokalüptilisest ajast rääkivas menusarjas «The Walking Dead» (Elavad surnud) oli tegelane Merle Dixon, kellel oli parema käe asemel noaga käeprotees, kuid sajandeid tagasi elas mees, kellel oligi selline käeprotees.

Itaalia arheoloogide sõnul leidisd nad Veneto maakonnast langobardide nekropolist varakeskasegse sõdalase, kellel on üks käsi kuni randmeni amputeeritud, haav oli hästi kinni kasvanud ja käe otsas oli noaga käeprotees, teatab ancient-origins.net. 

Longobardi matmispaika on maetud üle 200 idagermaani langobardi hõimu liikme. Langobardidel oli Itaalias kuningriik 568 – 774.

Langobardide kuningriigi ulatus Apenniini poolsaarel 8. sajandil (sinisega)

FOTO: Wikipedia.org

Gooti sõja ajal (535 – 554), mida peeti Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel, oli langobardidel lihtne Itaaliasse tungida ja see vallutada.

Langobardide liikumine Itaalia aladele

FOTO: Wikipedia.org

Nad rajasid Põhja-ja Kesk-Itaaliasse oma kuningriigi, mille lõpuks anastas frankide kuningas Karl Suur (Charlemagne) 774. aastal, liites selle oma riigiga.

Karl Suure kullast kuju

FOTO: Wikipedia.org

Langobardide riigi Regnum Italicum’i ulatus oli suurim 8. sajandil kuningas Liutprandi võimu ajal. Pärast Karl Suure vallutust jäid osad alad siiski langobardide kätte ja kuni 11. sajandini oli Apenniini poolsaarel mitu nende vürstiriiki. Need alad vallutati siis normannide poolt ja liideti Sitsiilia kuningriigiga. Langobardide pärand on nähtav Itaalia kohanimes Lombardia.

Arheoloogide sõnul leidsid nad uuritud matmispaigast nii meeste, naiste kui laste säilmeid, kuid enim oli siiski mehi, kes olid maetud koos oma relvadega.

Paljude meeste koljudel olid löögitraumad ja nende juures olnud kilpidel olnud löögijäljed näitasid, et suure tõenäosusega hukkusid nad lahingus.

Arheoloogide teatel oli nende kõige huvitavamaks leiuks sõdalane, kelle käsi oli amupteeritud ja kellel oli terariistaga protees.

Luuanalüüs näitas, et ta suri umbes 47-aastasena ning ta surmaaeg oli millalgi kuuenda sajandi viimase 30 aasta jooksul. Sel mehel võis olla mingi haigus või vigastus, mille tõttu ta käsi tuli amputeerida. Amputatsioon tehti korralikult ja haav paranes hästi. See näitab, et tegemist võis olla jõuka ja tähtsa mehega.

«Miks sellel mehe käsi amputeeriti, võis olla mitu põhjust. Siis olid hobuste seljast kukkumised üsna sagedased ja tal võis tekkida eluohtlik käevigastus. Igatahes oli vaja kirurgilist sekkumist,» teatasid arheoloogid.

Uurijad lisasid, et langobardide ühiskond oli sõdalaste ühiskond ning see mees oli oletatavalt langobardide seas tähtis isik, sõdalane, keda hinnati ja selle tõttu hoolitseti tema eest hästi. 

Arheoloogide sõnul karistasid langobardid vahel kurjategijaid käe maharaiumisega, kuid ei ole teada, kas nimetatud mees seda olla võis. Pigem oli ta ikkagi sõdalane, kes sai vigastadad.

Käeproteesiga sõdalane oli maetud kirstuta, kuid  käeköndi juures olid näha proteesi, mis koosnes nahast, selle sees olevast pehmendusest ja proteesi ümber nahkrihma abil kinnitatud rauast noast. Kõik nimetatid objektid olid sajandite jooksul üsna lagunenud.

«Elavad surnud» tegelane Merle Dixon, umbes selline protees oli ka varakeskajal

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Proteese ei leiutatud keskajal, vaid need olid tuntud juba Vana-Egiptuses. Arheoloogid leidsid aastaid tagasi umbes 3000 aasta vanuse üliknaise muumia, kellel oli puidust suure varba protees. Rooma impeeriumi ajal hakati proteese valmistama metallist, kuid alles 20. sajandil hakati tegema mugavaid ja kergeid proteese, mis ei olnud enam kohmakad. Tänapäeval kasutatakse proteeside tegemisel näiteks mikrofiibrit.

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje
Tagasi üles