:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788811t1h6e84.jpg)
Prantsusmaa lääneosas asuvast Nantes’i Dobrée muuseumist varstati kahe Prantsuse kuninganna abikaasaks olnud Anne de Bretagne’i südant sisaldav kuldne laegas, mis pärineb 16. sajandist.
Vargad viisid kaks korda Prantsus kuningannaks kroonitud Anne’i «kuldse südame»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nantes’i politsei teatel lõhkusid väärtusliku eseme vargad möödunud nädalalõpul muuseumi ühe akna, mille kaudu hoonesse pääsesid, teatab The Guardian.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788825t1h88dc.jpg)
Hoolimata alarmi kohesest käivitumisest, õnnestus kurjategijatel põgeneda.
«Need vargad viisid kaasa objekti, mis on meie kõigi pärand ja suure ajaloolise väärtusega. Tegemist on ümarlaekaga, milles on Bretagne’i hertsoginna ja Prantsuse kuninganna Anne’i süda,» teatas nimetatud muuseumi omanikuks olev Loire-Atlantique departemangu juht Philippe Grosvalet.
Ta lisas, et kuninganna «kuldne süda» pääses Prantsuse revolutsiooni ajal 1789. aastal vaevu ülessulatamisest ja selle tõttu on se museaal veelgi hinnalisem.
Kuldset laegast peetakse filirgaanseks kunstiteoseks, sellel on kuninganna Anne’ile viitav tekst, laeka ülaosas on kuninganna kroon.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788811t1h6e84.jpg)
Nantes’i muuseumis on see «südamelaegas» olnud üle 130 aasta.
Nantes’i üks linnajuhtidest, Catherine Touchefeu pöördus meedia vahendusel varaste poole ja palus neil museaal tagasi tuua.
«Kui vargad lähtusid, et tegemist on vana kuldasjaga, siis peaksid nad saama aru, et nende kätte jõudnud 100 grammi kulda ei kaalu üles selle ajaloolist väärtust,» sõnas Touchefeu.
Kuninganna Anne suri 1514. aastal ja ta maeti teiste Prantsuse kroonitud peade matmispaika Pariisi Saint Denis basiilikasse. Kuid näitamaks, et ta on pärit Bretagne’ist ja ta süda kuulub sinna, pandi ta süda vastavalt tema soovile ta vanemate matmispaika, mis on Nantes’i karmeliitide klootris.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788817t1h8695.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788815t1h8e04.jpg)
Anne de Bretagne’i peeti ta eluajal Euroopa kõige rikkamaks naiseks, keda soovisid oma kaasaks mitmed kroonitud pead.
Anne’i isa, Bretagne’i hertsog François II, korraldas 1483. aastal oma tütre abielu Walesi printsi Edwardiga, kuid teismeline prints kadus. Oletatavalt lasi ta on, kuningas Richard III ta tappa.
Anne oli 1490 – 1491 abielus Püha Rooma keisri Maximillian I, kuid see abielu tühistati.
1491 abiellus ta Prantsus kuninga Charles VIII, saades kuninganna-abikaasaks. Kui Charles VIII suri 1498 ning aasta hiljem abiellus Anne järgmise Prantsuse kuninga Louis XII.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788807t1h33ec.jpg)
Anne de Bretagne läks ajalukku sellega, et ta krooniti kaks korda Prantsuse kuningannaks.
Ajaloolistel andmetel oli Anne umbes 16 korda rase ning tal tekkisid paljudest rasedustest ja nurisünnitustest terviseprobleemid. Ta suri 9. jaanuaril 1514 kell 6.00 hommikul Blois’ lossis neerupuudulikkuse tagajärjel, olles vaid 36-aastane.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7788819t1h941d.jpg)
Anne’i ellujäänud lapsed olid Prantsuse troonipärija Charles Orland, kes elas kolmeaastaseks, Prantsuse kuninganna Claude, kes elas 25-aastaseks ja Ferrara hertsoginna Renée, kes elas kõige vanemaks, 64-aastaseks.