Juba mõnda aega spekuleeritakse, et seitse aastat kestnud Süüria kodusõjast võib lahvatada globaalne konflikt. Süüria sõtta on sekkunud USA ja Venemaa, kes omavahel verbaalselt madistavad.
Milline on parim paik elamiseks, kui lahvatab kolmas maailmasõda?
Vene võimud teatasid, et nad tulistavad alla kõik raketid, mis Süüria pihta saadetakse. USA omakorda edastas, et nad on valmis oma raketid välja tulistama, sest nad ei saa leppida olukorraga, et Süüria diktaator Bashar al-Assad oma rahvast gaasitab ja Venemaa seda toetab.
Sotsiaalmeedias on spekuleeritud alates sellest ajast, kui Trumpist sai 2017. aasta jaanuaris USA president, milliseid vastuolusid poliitilisel areenil tekib ning kas need võivad viia Kolmanda maailmasõjani, mis ilmneb nii majandus-, küber- kui tuumasõjana.
Lehekülg indy100.com tõi ära riigid, kus globaalse sõja tekkides oleks kõige parem elada, võttes aluseks 2017. aasta globaalse rahuindeksi.
Globaalne rahuindeks (inglise keeles Global Peace Index, GPI) on Austraalias asuva Majanduse ja Rahu Instituudi loodud indeks, mis püüab hinnata ja võrrelda rahulikkuse astet maailma riikides ja regioonides.
Need kümme riiki on:
Island – globaalse rahuindeksi järgi on tegemist maailma kõige rahulikuma ja turvalisema paigaga. Lisaks asub see saareriik kaugel konfliktikolletest ja globaalseid konflikte tekitada võivatest riikidest nagu Põhja-Korea, Venemaa ja USA, olles seega kõige suurema ellujäämistõenäosusega paik.
Kanada – see riik oli möödunud aasta rahuindeksi järgi oma turvalisuselt kaheksandal kohal. Lisaks on Kanada üks väheseid riike, mis ei ole sekkunud sõjalistesse konfliktidesse ja seega on tõenäosus, et ta ei tee seda ka Kolmanda maailmasõja lahvatades. Tegemist on jõuka riigiga, kus on palju loodusvarasid.
Uus-Meremaa – tegemist on saareriigiga, mis on maailmast võrdlemisi sõltumatu. See riik saab üle poole oma elektrienergiast hüdroelektrijaamadest ning seal on piisavalt haritavat maad, mis võimaldab suuri saake kasvatada ja elanikkonna ära toita. Lisaks asub see riik teistest riikidest, välja arvatud Austraalia, kaugel.
Portugal – see riik on globaalses rahuindeksis kolmandal kohal, olles stabiilsusoaas. Kui Euroopas tõstab aina enam pead paremäärmuslus, siis see riik on sellest puutumata jäänud. Portugal on Teise maailmasõja järel hoidunud poliitilistest ja sõjalistest konfliktidest.
Austria – see riik oli 2017. aasta globaalses rahuindeksis 163 riigi seas neljas. Austria on samuti sõjalistest konfliktidest eemale hoidnud ning ei ole just tõenäoline, et seal mingi sisemine relvakonflikt lahvataks.
Taani – see riik kuulub küll NATOsse ja osaleb sõjalistes operatsioonides, kuid tal on trump, mis on Gröönimaa. Tegemist on Taani omavalitsusliku alaga, mis on üsna sõltumatu ja autonoomne, Gröönimaal on kontroll oma maavarade üle ning ta ei ole majandus- ja sõjalistes ühendustes.
Fidži – Vaikse ookeani lõunaosas asuv Fidži on geograafiliselt isoleeritud ja seega üsna turvaline paik, olles suur- ja konfliktiriikidest väga kaugel. See riik on hoidnud globaalkonfliktidest eemale.
Sloveenia – varem Jugoslaavia osaks olnud Sloveenia iseseisvus 1991. aastal. Tegemist on riigiga, kus on palju termaal-, päikese- ja hüdroenergiat. See Balkani väikeriik oli 2008. aasta jaanuarist juulini ELi eesistujariik.
Šveits – on läbi ajaloo tuntud oma neutraalsuse poolest ning alates 19. sajandi algusest ei ole üheski väliskonfliktis osalenud. Tegemist on riigiga, mis on mägine ja just mäed pakuvad invasiooni puhul kaitset. Lisaks on see riik jõukas.
Iirimaa – on olnud pikka aega militaarselt neutraalne, see poliitika on olnud kehtiv alates 1930. aastatest. Suure tõenäosusega on ta neutraalne ka kolmanda maailmasõja tekkides.