Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kas arheoloogid leidsid vaarao Tutanhamoni naise haua?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Vaarao Tutanhamon ja kuninganna Ankhesenamun
Vaarao Tutanhamon ja kuninganna Ankhesenamun Foto: akg-images / Werner Forman/akg-images / Werner Forman/Scanpix

Egiptuse arheoloogide teatel võisid nad leida matmispaiga, kuhu suure tõenäosusega maeti vaarao Tutanhamoni naine Ankhesenamun, kes samas oli ta poolõde.

Egüptoloogide sõnul oli Ankhesenamun Vana-Egiptuse 18. dünastia kuninganna, kellest sai teismelisena oma poolvenna Tutanhamuni naine ning pärast Tutanhamoni surma pidi ta abielluma oma vanaisa, vaarao Ay’ga ning väidetavalt oli ta mingil ajal abielus ka oma isa, vaarao Ehnatoniga, teatab Daily Mail.

Kuju, mis väidetavalt kujutab kuninganna Ankhesenamunit
Kuju, mis väidetavalt kujutab kuninganna Ankhesenamunit Foto: akg-images / Werner Forman/akg-images / Werner Forman/Scanpix

Alates selle aasta jaanuarist on Egiptuse arheoloogid teinud radariuuringuid ja väljakaevamisi Kuningate oru seni uurimata osas, leidmaks Tutanhamoni naise hauakohta.

Kuningate org
Kuningate org Foto: KHALED DESOUKI/AFP/Scanpix

Väljakaevamistele lähedase allika teatel leidsid arheoloogid mitu hauakambrit, millest üks võib olla kuninganna Ankhesenamuni oma.

Tuntud egüptoloog Zahi Hawass edastas meediale, et varsti nad teatavad leiust täpsemalt ning ta räägib väljakaevamistest ka 20. aprillil USAs Arizonas Tucsonis.

Egiptuse arheoloogid lubasid oma tööd jälgima Discovery Channeli, millel valmib sel aastal Tutanhamoni naisest uus mitmeosaline dokumentaalsaade.

«Zahi Hawassi juhitud väljakaevamised toimuvad Kuningate oru uurimata lääneosas Ahvide orus, kust on leitud mitu seni teadmata matmispaika. Nende seas võib olla kuninganna Ankhesenamuni oma, mis tõenäoliselt asub vaarao Ay matmispaiga lähedal,» teatasid Discovery Channeli esindajad.

Nad jätkasid, et nüüdse väljakaevamisprojekti lähtepunktiks oli vaarao Ay matmispaik. Radariuuringutes mindi kuni 16 meetri sügavusele ja leiti haua sissepääs. Egiptuse arheoloogidel on plaanis see sissepääs avada ja uurida, kes sinna haukambrisse maetud on.

«Leidsime hauakambri sissepääsu, kuid meil puuduvad andmed, kes sinna maetud on, sest me ei ole veel seda avanud. Selles olevad objektid ja seinamaalingud annavad kambri omaniku kohta kindlasti informatsiooni,» lisas Zahi Hawass.

Ankhesenamun oli vaarao Ehnatoni ja kuninganna Nofretete kolmas laps, kes sündis umbes 1348 eKr. Mitme iidse allika andmetel oli ta algne nimi Ankhesenpaaten, kuid ta nime muudeti. Ajaloolaste sõnul viitab nimevahetus religioossetele ja poliitilistele muutustele Vana-Egiptuse ühiskonnas. Ta oli vaarao Tutanhamoni poolõde, neil oli sama isa.

Kuninganna Nofretete büst
Kuninganna Nofretete büst Foto: akg-images / Werner Forman/akg-images / Werner Forman/Scanpix
Vaarao Tutanhamon ja kuninganna Ankhesenamun
Vaarao Tutanhamon ja kuninganna Ankhesenamun Foto: akg-images / Werner Forman/akg-images / Werner Forman/Scanpix

Egüptoloogide teatel pandi printsess Ankhesenamun paari umbes 10-aastase Tutanhamoniga, kes valitses 1336 – 1327 eKr. Hiljem pidi leseks jäänud kuninganna abielluma oma vanaisa, vaarao Ay’ga, kellest sai pärast Tutanhamonit valitseja. See vaarao oli võimul 1327 – 1323 eKr.

Seinamaaling, millel on kujutatud Tutanhamonit (vasakul) ja pärast teda valitsenud vaaraod Ay'd
Seinamaaling, millel on kujutatud Tutanhamonit (vasakul) ja pärast teda valitsenud vaaraod Ay'd Foto: akg-images / Fran?ois Gu?net/akg-images / Fran?ois Gu?net/Scanpix

«Ankhesenamun sündis ja elas ajal, mil Vana-Egiptuse ühiskonnas leidsid aset suured muutused. Ta isa, vaarao Ehnaton loobus vanadest jumalatest ja hakkas kummardama päikesejumalat Atenit, võttes kasutusele maailma esimese monoteistliku religiooni. Rahvas ei soovinud vanadest jumalatest, eelkõige päikesejumalast Ra’st loobuda ja tekkis mäss. Kui Tutanhamon pärast kahte lühikest aega valitsenud vaaraot võimule sai, taastas ta endiste jumalate kultuse,» selgitasid ajaloolased.

Vaarao Ehnatoni büst
Vaarao Ehnatoni büst Foto: wikipedia.org

Olles umbes kümme aastat võimul suri Tutanhamon ootamatult, olles 18 – 19-aastane, ta naine oli siis 20. eluaastate alguses.  Mumifitseeritud säilmete uurimine näitas, et paar sai kaks tütart, kes sündisid surnuna. Seega ei olnud Tutanhamonil pärijat ja võim läks ta endisele peaministrile Ay’le, kes oli ta lese vanaisa.

Vaarao Tutanhamoni muumia
Vaarao Tutanhamoni muumia Foto: Cris Bouroncle/AFP/Scanpix

Kuningate orust on leitud seinamaale ja hieroglüüfe, mille kohaselt võis Ankhesenamuni saatus olla traagiline, kuna ta suri ootamatult Ay valitsusajal.

Arheoloogid leidnud vaarao Ay matmispaigast otseseid viiteid Ankhesenamunile ja see võib tähendada, et ta kustutati millegi tõttu ajaloost.

Samuti ei ole eriti viiteid, kuhu ta matta võidi, kuid asjatundjate arvates suure tõenäosusega paika, kuhu Ay oli oma matmiskambri valinud, sest ta oli ikkagi vaarao naine.  

Kuningate org
Kuningate org Foto: AMR NABIL/AP/Scanpix

Kuningate org on Giza püramiidide kõrval Egiptuse üks turismimagneteid.

Vana-egiptuse 18. – 20. dünastia valitsejad, kelle võimuloleku aeg oli umbes  1550 – 1069 eKr, lasid oma matmispaigad raiuda Kuningate oru kaljudesse.  Matmiskambrite seintel on viiteid nii sinna maetute kohta kui ka Vana-Egiptuse religioonile ja mütoloogiale.

Sajandite jooksul on enamike matmispaikade hauapanused langenud hauaröövlite saagiks, kuid arheoloogid on veendunud, et on leidmata haudu, kus on valitsejatele teispoolsusse kaasa pandu alles.

Kuningate oru kõige kuulsam vaarao on Tutanhamon, kelle matmispaiga avastas 1922. aastal Briti arheoloog Howard Carter. Selle vaarao haupanused ja muumia on Kairo Egiptuse muuseumis.

Tutanhamoni kuldne surimask
Tutanhamoni kuldne surimask Foto: MOHAMED EL-SHAHED/AFP

Inglasest arheoloog Nicholas Reeves teatas 2017. aastal, et Tutanhamoni matmispaigas on avamata kambreid. Tema arvates on sinna maetud kuninganna Nofretete, kes oli vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) naine.

Tagasi üles