:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772813t1hf75c.jpg)
PIKA ELU SALADUS: Ametlikel andmetel on maailmas sadu inimesi, kes on elanud saja aastaseks või kauemgi. Elu24 võttis kokku nii nende kui ka kõrges eas hiljuti surnud inimeste mõtted ja soovitused sellest, kuidas nii vanaks elada.
Kes armastas napsu, kes jumalat, kes sudokut: rekordvanurid jagavad oma kogemusi sellest, kuidas kaua elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guinessi rekordite raamatu ja rahvusvahelise gerontoloogia uurimisgrupi kinnitatud andmetel elas kõige vanemaks prantslanna Jeanne Calment, kes sündis 21. veebruaril 1875 ja suri 4. augustil 1997, olles 122 aastat ja 164 päeva vana.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772883t1h35ea.jpg)
Gerntoloogid on mitmel korral uurinud, mis oli kogu elu Arles’is elanud Calment pikaealisuse saladus. Uurimine näitas, et prantslanna pere teised liikmed elasid samuti üsna vanaks, isa 93-aastaseks, ema 86-aastaseks ja vend 97-aastaseks. Seega oli pikaealisus osaliselt geenides. Calment' ise on öelnud, et teda hoidis hoolimata mehe, lapse ja lapselapse varajase kaotuse tõttu elus uudishimu, et mida elu talle veel toob.
Calment' tervis oli kuni surmani võrdlemisi hea, ta suitsetas kuni 117. eluaastani, sõi elu lõpuni maiustusi, sõitis veel 100-aastasena jalgrattaga ja suutis 115-aastani ise käia. Gerontoloogide arvates oleks ebatavaliselt vitaalne naine võinud veelgi kauem elada kui 122 eluaastat. Talle võis saatuslikuks saada see, et hooldekodu arstide arvates oli naine tihedaks suhtluseks liiga eakas ning nad ei lubanud enam meediat ja huvilisi tema juurde.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772813t1hf75c.jpg)
Kõige kauem elanud meheks peetakse jaapanlast, Kyoto prefektuuris Kyotangos elanud Jiroemon Kimurat, kes sündis 19. aprillil 1897 ja suri 12. juunil 2013, olles siis 116-aasta ja 54 päeva vanune.
Jaapanlase õed-vennad elasid 90- ja 100-aastaseks ning seega saab tema pikaealisuse saladust samuti otsida geenidest. Lisaks toitus see mees kogu oma elu tervislikult ja oli kehaliselt aktiivne, tegeledes võitluskunstidega. Talle meeldis kätt elu pulsil hoida, ta jälgis uudiseid, luges kuni surmani ajalehti ja lahendas sudokusid.
Kimura selgitas 90- ja 100-aastasena meediale, et hea tervise tagab vähem söömine ning tema toidukogused on üsna väikesed (jaapani keeles hara hachi bun me). Jaapanlane oli seisukohal, et mida vähem energiat kulub toidu seedimisele, seda energilisem ja tervem inimene on. Lisaks ei teki väikeste toidukoguste korras kehas liiga palju kahjulikke aineid, mis organismile halvasti mõjuvad.
Kimura elas 1927. aastal üle Kita Tango maavärina, mille magnituud oli 7,6. Ta sündis Meji ja elas nelja keisri perioodil ning tema eluajal oli Jaapani 61 peaministrit.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772815t1h3018.jpg)
Väga pikaaealine oli ka kogu elu Jamaical elanud Violet Brown, kes sündis 10. märtsil 1900 ja suri 15. septembril 2017, olles 15. aprillist 2017 kuni surmani maailma vanim inimene. Ta suri 117 aasta ja 189 päeva vanusena.
Browni vanim laps Harland Wather elas samuti pikaealiseks, surres 19. aprillil 2017 ja olles 97-aastane. Naise viis nooremat last on seni elus.
Jamaicalanna arvates aitas tal vanaks elada usk jumalasse, hea kliima, tore perekond, kuid ka raske füüsiline töö, sest ta sündis Briti impeeriumi ajal suhrurookeetja perekonda.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772851t1h83ab.jpg)
Maailma meedias kirjutas selle aasta alguses surnud väga pikaealisest hispaanlasest Francisco Núñez Oliverast, kes sündis 13. detsembril 1904 ja suri 29. jaanuaril 2018, olles 113 aasta ja 47 päeva vanune. Olivera oli lühiajaliselt maailma kõige vanem mees.
Extremadusrast pärit mees astus 19-aastasena armeesse ja sõdis 1921 – 1926 Hispaania koloniaalsõjas Marokos.
Ta oli ka Hispaania kodusõja (1936 – 1939) veteran, saades mitu korda haavata. Kui ta oli 90-aastane tehti talle ühe neeru eemaldamise operatsioon ja 98-aastaselt tehti kaeoperatsioon.
Hoolimata mitmetest vigastustest ja operatsioonidest elas hispaanlane vanaks.
Mehe enda sõnul ei löönud ta elu jooksul mitte millegi ees risti ette, vaid elas täiel rinnal. Ta suitsetas, tarbis alkoholi ja lasi toidul hea maitsta. Lisaks meeldisid talle ilusad naised, kellega ta meelsasti suhtles. Ta nautist laulmist ja tantsimist.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772853t1h875a.jpg)
Isegi Teine maailmasõda ja holokaust ei olnud takistuseks vanaks elamisel. Üks selliseid oli Poola-Iisraeli päritolu Yisrael Kristal, sünninimega Izrael Icek Krystal, kes sündis 15. septembril 1903 ja suri 11. augustil 2017.
Kristal sündis Vene tsaaririigi aladel, mis praegu kuuluvad Poolale, usklikku perre ja mees oli kogu oma elu sügavalt usklik. Ta usus segunes juudiusk katoliiklusega.
Ta elas lapsena üle Esimese maailmasõja ja täiskasvanuna Teise maailmasõja, jäädes ellu koonduslaagrist. Pärast sõda asus ta elama Iisraeli. Tal oli Poolas Łódźis enne saksa okupatsiooni maiustustevabrik ja kauplus.
Ta esimene naine ja kaks last hukkusid Auschwitzi koonduslaagris. Ta abiellus 1947. aastal teist korda ja sai veel kaks last.
Kristalist sai 2014. aastal maailma vanim holokaustis ellujjäänu ja 2016 maailma vanim mees.
Kristali sõnas oma eluajal mitmes intervjuus, et tal aitas kaua elada usk jumalasse, mõningane fatalism ja et ta on armastanud magusat süüa.
«Minu jaoks on probleemide korral olnud klaas alati pooltäis, mitte pooltühi. See kehtib ka holokaustis ellujäämise kohta,» teatas mees enne surma.
Guinnessi rekordite raamatu kohaselt on praegu maailma kõige vanem inimene jaapanlanna Nabi Tajima, kes sündis 4. augustil 1900, olles praegu 117-aastane. Ta on viimane inimene meie planeedil, kes on sündinud 20. sajandi esimesel aastal.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772877t1h9f59.jpg)
Taijma sündis Jaapani lõunaosas Amami saarestikus Kikaijima saarel, alates 2002. aastast elab ta Kyushu saare Kagoshima vanadekodus.
Ta abikaasa Tominishi Tajima suri 1991. aastal olles 95-aastane. Eakal naisel on mitmes põlvkonnas 160 järeltulijat.
Jaapanlanna teatel on ta kogu elu järginud peaaegu sama režiimi, ta magab piisavalt, naudib mereande ja värsket õhku.
Guinnessi rekordite raamatu kohaselt on praegu elusoleva vanima 100 inimese seas, kelle vanus jääb 110 ja 117 eluaasta vahele, enim jaapanlasi ja ameeriklasi, kuid on ka mõned eurooplased.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772909t1h3fd8.jpg)
Enamik väga vanaks elanuid ja praegu elavaid inimesi on sündinud ja kogu elu elanud hea kliimaga piirkondades, nende toidulaual on aastaringselt palju meresaadusi, puu- ja juurvilju ja tervislikku õli.