Jaapani ajaloolased leidsid dokumendid, mille kohaselt andis 17. sajandil Kyusyut valitsenud daimjo Hosokawa Tadatoshi (1586 - 1641) käsu kasvatada unimagunat, et toota oopiumit, mis oli eelkõige mõeldud ravimiks, kuid seda kasutati ka uimastina.
Jaapani daimjo hakkas 400 aastat tagasi veini asemel oopiumit tootma
Kumamoto ülikooli uurijate kätte jõudis 1628. aastast pärit dokument, mille on kirjutanud Hosokawa: «Ma ei ole Nagasakist saadud oopiumiga rahul ja ma saadan selle tagasi», teatab ancientpages.com.
See lause näitab, et daimjo Hosokawa ootas kõrgekvaliteedilist oopiumit, kuid sai madalakvaliteedilist.
Ajaloolase Eisei Bunko sõnul oli teada, et Hosokawa suguvõsa tegeles aastatel 1627 – 1630 veini tootmise, ostmise ja müügiga, kuid oopium tuli neile üllatusena.
Veinivalmistamise tõid Jaapanisse eurooplastest meremehed, kaupmehed ja misjonärid, Jaapani ja Euroopa vahel tekkis veinikaubandus, mis kestis mitu sajandit.
15. – 16. sajandi feodaalse Jaapani maksu-, kaubandus- ja tollidokumentides on mitmeid viiteid viinamarjade kasvatamisele, veini tootmisele ja veinikaubandusele ning neis on märgitud vein luksuskaubaks.
Dokumentide kohaselt kasutasid jaapanlased veini tegemiseks metsikuid viinamarju, käärimisprotsessi lisati sojaube, kuna need kiirendasid protsessi ja andsid hea maitse.
Daimjo Hosokawa valmistas veini kääritamise teel, mitmes teises Jaapani paigas leotati metsikuid viinamarju sakes ja saadi midagi puskari taolist.
Hosokawa leidis, et oopium toob talle rohkem sisse kui veinivalmistamine ja selle tõttu andis käsu hakata unimagunaid kasvatama. Ta määras veinitegemise eest vastutanud ametniku Taroemoni oopiumi tootmise eest vastutajaks. Dokumentide kohaselt saadi näiteks 1628. aasta sügisel 1,27 kilogrammi oopiumit.
Ajaloolaste teatel on olemas mitmeid dokumente, mis viitavad, et Hosokawa tegi nii veini kui oopiumiga head äri. Daimjo Hosokawa käskis 1623. aasta kirjas osta Nagasakist magusat veini, samasugune kiri pärineb ka 1625. aastast.
1631. aasta dokumentide kohaselt on lõpetas Hosokawa veinitootmise, kuid jätkas veini importimisega kuni 1639. aastani, kasutades veini eelkõige ravimina.
Jaapani edelaosas, tänapäeva Nagasaki prefektuuris, leidis 17. detsembrist 1637 kuni 15. aprillini 1638 aset Shimabara ülestõus. Selle taga olid katoliiklastest talupojad, kes ei olnud rahul maksude tõstmise ja kristlaste tagakiusamisega.
Tokugawa šogunaat saatis ülestõusnute vastu 125 000 mehest koosnenud armee, lahingutegevuses osales ka daimjo Hosokawa.
Hosokawa varustas ülestõusu ajal Kumamotos olnud sõjaüksusi nii veini kui oopiumiga, mida mõlemat kasutati haavata saanute ravimisel.
Ülestõus suruti maha ja kristlus keelati surma ähvardusel. Lisaks hakati veini pidama kristlikuks joogiks ning selle valmistamine, müümine ja ostmine muutus keeruliseks.
Ajaloolaste arvates jätkas Hosokawa unimagunate kasvatamist, kuigi selle kohta enam detailseid dokumente ei ole.
Pärast Shimabara ülestõusu keelas Tokugawa šogun Iemitsu Portugali laevade maabumise Jaapani sadamates, kristlus sattus põlu alla ja kaubandust Euroopaga piirati. Jaapani kaupmehed tohtisid kaubavahetust pidada vaid hollandlastega, kes kinnitasid, et nad ei levita Jaapanis oma usku.
Jaapanis algas isolatsioon, mis kestis kuni 19. sajandini. Meiji restauratsiooniga taastas keiser oma võimu kogu riigis, šogunid kaotasid võimu ning Jaapani ühiskonda hakati moderniseerima ja läänelikuks muutma.
Oopium on unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl. Oopiumi tarvitamine tekitab väikeste koguste puhul alguses ärritust, hiljem mõjub rahustavalt, valuvaigistavalt ja uinutavalt. Oopiumi korduv tarvitamine tekitab ravimisõltuvuse.