Prantsuse matemaatik Blaise Pascal leiutas 17. sajandil «iseliikuva masina», millest hiljem kujunes rulett.
Miks ruletti nimetatakse saatana mänguks?
Pascali eesmärgiks oli oma rattakujulise masina abil lahendada matemaatilisi dilemmasid ja uurida, kui sageli ja millises järjekorras numbrid esile tulevad, teatab ancientpages.com
Pascal ja ta sõber Pierre de Fremat lõid 1654. aastal matemaatilise tõenäosusteooria, mille abil sai lahendada õnnemängudel põhinevaid ülesandeid.
Esimene kasiinorulett avati 1796. aastal Prantsusmaal Pariisis, see meenutas tänapäeva ruletti, kuid ei olnud veel täiesti see. Sellel olid mustad ja punased «taskud» ning numbrid 1 – 36.
Et võistelda kasiinoturul tegid prantslastest vennad François ja Louis Blanc 1843. aastal uue ruleti, kus oli ka 0.
François Blanc (1806 – 1877) oli nutikas ja edukas ärimees, olles kuulsa Monte Carlo kasiino omanik. Ta pakkus oma kasiinos ühe nulliga ruletti, mida oli lihtsam mängida kui 0 ja 00 ruletti, mis oli populaarne Pariisis. Lisaks oli Blanci rulettiga kergem võite saada.
19. sajandi alguseks oli rulett saanud kurjakuulutava hüüdnime, Saatana mäng, kuna tegemist oli sõltuvust tekitava hasartmänguga ning juba siis saadi aru, et mängusõltlased vajavad ravi.
Legendi kohaselt oli François Blanc müünud oma hinge saatanale, et saada teada kõik ruletiga seotud saladused. Legend põhineb faktil, et ruleti numbrid 0 – 36 annavad kokku saatana numbri 666.
Piiblis on numbrit 666 mainitud samuti kui saatana ja antikristuse numbrit ning 18. – 19. sajandil sõnasid hasartmängude vastased, kes enamjaolt olid tõsiusklikud, et ruletkeerutajad on saatana poolt ära nõiutud ja mängijad tuleks hinge puhastamiseks saata tuleriidale.
Ruletile jäigi hüüdnimi Saatana mäng või Saatana ratas, kuna see mäng on väga sõltuvusttekitav nagu oleks saatan tõesti inimese oma kontrolli alla võtnud ja teda hullumiseni mängima sundinud.
Rulett on kasiinomäng, mille nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast roulette (väike ratas).
Ruletilaual on 37 (Ameerika variandis 38) numbrit, arvud 1–36 kolmeses reas (1-2-3, 4-5-6, 7-8-9...), lisaks 0 (Ameerika variandis ka 00).
Vahemikus 1–10 ja 19–28 on paaritud numbrid punased ja paarisnumbrid mustad ning vahemikus 11–18 ja 29–36 on paaritud numbrid mustad ja paarisnumbrid punased.
1790. aastate Pariisi kasiinodes oli 0 punane ja 00 must. 1800. aastatel aga muudeti nullid roheliseks.
Ruletikettal on numbrid fikseeritud järjekorras, kellaosuti liikumise suunas.