Ukraina ekspresident mürgitamisest: naine sõnas, et mu huultel oli metalne maitse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. aprill 2018, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/04/03/7746199t1h6a95.jpg)
Ukraina president aastatel 2005–2010 Viktor Juštšenko andis BBC-le intervjuu, milles rääkis enda mürgitamisest 14 aastat tagasi.
Presidendiks pürginud läänemeelsel Juštšenkol tekkis 2004. aasta valimiskampaania ajal ootamatu terviseprobleem ning arstid diagnoosisid tal dioksiinimürgistuse, mis oleks talt võinud elu võtta.
/nginx/o/2018/04/03/7746197t1h0b6d.jpg)
Juštšenko mürgitaja kohta puuduvad ametlikult andmed, kuid kahtlustatakse, et selle taga olid tema vastased poliitilised jõud koos Ukraina ja Venemaa julgeolekuteenistusega.
«Ma tean, kes selle taga oli, kuid ma ei saa seda öelda,» sõnas Ukraina ekspresident BBC-le.
Ukraina poliitik kirjeldas, kuidas ta 14 aastat tagasi saabus kampaaniasündmuselt koju ja suudles oma naist, kes ütles, et mehe huultel on metalne maitse.
/nginx/o/2018/04/03/7746201t1hcf29.jpg)
«Olin õhtusöögil koos Ukraina julgeolekuteenistuse juhi ja tema asetäitjaga. Kui koju saabusin ja naist suudlesin, ütles ta, et mu huultel on halb maitse, mul oleks nagu metalli huultel olnud. Uuringu kohaselt oli mürki lisatud riisile, mida ma sõin. Mul tekkis terviseprobleem, lendasin Austriasse seda ravima. Kolmandal päeval tekkis keha paistetus, ka pea läks paiste, lisaks tekkisid mädapaised ja tugev valu,» meenutas ekspresident.
Juštšenko küll paranes oletatavalt poliitiliste rivaalide poolt korraldatud mürgitamisest, kuid osa näost jäi moonutatuks.
/nginx/o/2018/04/03/7746195t1h4802.jpg)
Ukraina endise presidendi arvates on 21. sajandi Euroopa suurim väljakutse, kuidas tulla toime Venemaa «keskaegse poliitikaga».
«Mind hämmastab see, et Euroopas ollakse silmaklappidega. Euroopa riikide vahel on vähe solidaarsust, mis pikemas perspektiivis võib kalliks maksma minna, sest Venemaa oskab teiste riikide nõrkusi hästi ära kasutada,» nentis Juštšenko.
Ta viitas ka vene endise luureohvitseri Sergei Skripali ja ta tütre Julija tapmiskatsele 4. märtsil Suurbritannias Salisburys, kus nad said tugeva närvimürgi Novitšoki mürgistuse.
/nginx/o/2018/03/16/7691679t1h8f4e.png)
Dioksiinid on väga mürgised vähktõbe tekitavad kemikaalid, mida leidub laialdaselt keskkonnas levinud saasteainetes.
Loodusesse jõuavad dioksiinid inimtegevuse tulemusena, näiteks nafta-, paberi- ja kivisöetööstusest, kuid ka jäätmete põletamisest.
Inimese jaoks surmav dioksiinikogus on 100 milligrammi kehakilogrammi kohta, kuid sõltuvalt tervise seisundist võib ka väiksem kogus fataalne olla.
Juštšenko abiellus 1977. aastal Svitlana Kolenõkiga, neil on kaks last ja kolm lapselast.
1998. aastal abiellus ta teist korda, ta nüüdne abikaasa on USAs sündinud välisukrainlanna Kateryna Chumachenkoga, neil on kolm last.