/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7746145t1hc2a7.jpg)
Täna õhtul lahkus meie seast märtsi lõpus autoavariisse sattunud Signe Lahtein, kes vaatamata arstide pingutustele enam koomast välja ei tulnudki.
Sajad inimesed avaldavad Signe Lahteini lahkumise järel kaastunnet (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe teemaveebide vanemtoimetaja Dagmar Lamp kirjutas oma Facebooki seinale, et «Signel oli määratud siin ilmas nii palju head teha, ta tegi maailma paremaks lihtsalt olemas olemisega.»
Armastatud saatejuhi surma järel aga hakkas sotsiaalmeedia kihama ning sajad inimesed avaldasid naise lahkumise järel talle kaastunnet.
«Sügav kaastunne omastele ja kõigile, kelle kodus oli Signe iga esmaspäeva õhtul.»
«Armas Signe...olid igal esmaspäeval meie kodus...said nii kalliks...see on lihtsalt uskumatu...»
«Pisarad lihtsalt voolavad...Puhka rahus ja sära taevas heleda tähena...»
«Midagi nii kurba ei oleks tahtnud küll oodata.Sügav kaastunne omastele ja Kodutunde meeskonnale.»
«Kohutav äng ja kurbus on hinges. Tänase saatelõpu kokkuvõtte oleks ta lausunud justkui nagu iseendale.Sügav kaastunne lähedastele»
«Puhka rahus!»
«Täpselt selline tunne nagu pereliige oleks lahkunud..... niii hinge puudutav ja soe oli Signe»
«Nüüd on kadunud ka see vähene millesse ma uskusin. Ei suuda lihtsalt nutmist lõpetada. Ei taha kuulda, et sellist inglit oli taevasse vaja. Ei olnud. Teda oli maa peale palju rohkem vaja. Eeskätt vajas teda ta perekond.»
«Puhka rahus ja sügav kaastunne perele ja sõpradel! Kohutavalt kahju.»
«Sügav kaastunne omastele!»
«Väga kurb..... Avaldan kaastunnet lähedastele....»
«Nii kurb, kaastunne»
«Sügav kaastunne omastele»
«Kaastunne väga, kurb uudis»
/nginx/o/2018/04/02/7746149t1hc980.jpg)
Kes aga sõnadega ei suutnud enda kaastunnet avaldada, tegi seda läbi piltide. Kes oli saatnud küünla, kes lillekimbu.
Vähemalt üks inimene oli kaastundemärgiks avaldanud ka luuletuse:
Elu on kui liiv,
ruttu voolab sul peost.
Elu on mis teed..
see viiv.
Elu ootus on,
mil siit lahkuma pead.
Elu - nutt ja vaev
ja naer.
Vahel kohtad õnne,
samas kaotad ta.
Vahel soojust tunned,
vahel külmetad.
Kui sa elus pettud,
pole mõtet kaevata,
sest teist uut elu sa ei saa!
Elu väärt vaid siis
kuni tunded sul veel sees.
Elu on vaid lend sel teel..