/nginx/o/2008/10/29/87595t1h84a8.jpg)
Kanada Calgary ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et Tyrannosaurus rex oli tõeline tapja.
Teadlased: Tyrannosaurus rex oli tõeline tapja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem arvati, et türannosaurused olid eelkõige raipesööjad, mitte niivõrd ei jahtinud ise saaki, kirjutab LiveScinece.
Uues uurimuses analüüsiti türannosauruste fossiilidest saadud informatsiooni kui ka tänapäeva karnivooride – alligaatorite lõhnatundmist ja söömisharjumusi.
Tulemused näitasid, et see kurikuulus hiidsisalik ei olnud raipeõgija, vaid eelistas ise jahti pidada ning värsket liha süüa.
Uurijatemeeskond eesotsas paleontoloog Darla Zelenitskyga uuris teropoodide – kahel jalal liikunud ja liha söönud hiidsisalike lõhnatundmist, võttes abiks leitud koljud.
«Loomulikult ei ole ühtegi hiidsisaliku aju säilinud, kuid koljude järgi saab enam-vähem kindlaks teha, kui suur aju oli ja kus lõhnatundmiskeskus asuda võis,» selgitas Zelenitsky.
Teadlane jätkas, et aju suuruse ja kehamassiga võrreldes oli kõige parem haistmisvõime türannosaurustel ja lennuvõimetutel velosiraptoritel.
«Kõige viletsam haistmine oli aga lindude eellasteks peetavatel hiidsisalikel,» laususid teadlased.
Nad lisasid, et just aju hästiarenenud lõhnatundmiskeskus ning suured haistmiselundid aitasid türannosaurustel tõelised tapjad olla.
«Türannosaurused ja veel mitmed teised lihatoidulised hiidsisalikud sõltusid täiesti oma lõhnatajust. Nad tegutsesid öösel ja olid tänu heale haistmisemeelele võimelised saagi juba kaugelt kindlaks tegema,» sõnas uuringu juht.
Ta lisas, et välja surnud Archaeopteryx arenes väikestest lihasööjatest hiidsisalikest ja neil oli hea haistmine. Sellest hiidsisalikuliigist arenesid hiljem linnud ja neil ei läinud enam lihasööjate omadust, head lõhnatundmist vaja.
Türannosaurus oli tänapäeva Aasia ja Põhja-Ameerika aladel kriidi ajastul elanud hiidsisalik. Kehapikkus võis olla kuni 14 meetrit ja kehakaal kaheksa tonni. Ta oli oma ajastu suurim maismaakiskja.