Stephen Hawkingi ebatavaline elu: kuidas laisast õppurist sai teadusmaailma superstaar

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Teismeline Stephen Hawking

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Täna, 14. märtsil suri inglasest füüsikateoreetik ja kosmoloog Stephen Hawking, kes läks ajalukku nii kosmosesaladuste uurijana kui oma elujõu poolest, sest ta põdes rasket lihaste kõhetumist põhjustavat amüotroofilist lateraalskleroosi.

The Guardiani teatel diagnoositi 76-aastasena surnud Hawkingil see haigus kui ta oli 21-aastane ja talle öeldi, et tal on jäänud elada vaid paar aastat, sest see haigus kulgeb kiiresti.

Stephen Hawking

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Haigus ei takistanud siiski Hawkingi elu ja tööd kuigi ta keha kõhetus ja ta ei saanud enam lõpuks ka rääkida. Hawking suhtles aastaid arvuti ja kõnemuunduri abil.

Stephen Hawking sündis 8. jaanuaril 1942 Oxfordis Frank ja Isobel Hawkingi perre. Tal oli kaks õde, Mary ja Philippa ning vend Edward.

Frank Hawking ja ta poeg Stephen Hawking

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Stephen Hawking koos oma õdede Mary ja Phillipaga

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Stephen Hawking koos tädi Murieliga 1945. aastal

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Pere kolis hiljem Londonisse, kus Hawking kooliteed alustas. Tulevase kuulsa teadlase endiste õpetajate ja kaasõpilaste meenutuste kohaselt oli Hawking laisk õpilane, kes eelistas kooliskäimisele ja õppimisele tegeleda sellega, mis talle meeldis. Näiteks lahendada loogikaülesandeid, mängida nuputamist nõudvaid lauamänge, ehitada koos sõpradega «arvutit» ja kalastada.

Teismeline Stephen Hawking

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Noort Hawkingit kiusati koolis ta konarliku kõnelemise tõttu ja oli ka neid, kes arvasid, et temast ei saa midagi, sest ta tähelepanu oli pidevalt mujal kui õppimisel.

Stephen Hawking 12-aastasena

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Hawking näitas, et ta kritiseerijatel ei ole õigus, sest ta asus 1959. aastal vaid 17-aastasena õppima Oxfordi ülikoolis.

Frank Hawking lootis, et ta pojast Stephen Hawkingist saab arst nagu tema on. Noorele Hawkingile pakkus enim huvi matemaatika ja oli neid, kes teda pidasid uueks Albert Einsteiniks.

Nii nagu põhi- ja keskkoolis ei käinud Hawking tundides, ei käinud Hawking ka ülikoolis loengutel. Oxfordi ülikooli statistika kohaselt osales Stephen Hawking kolme aasta jooksul vaid 1000 tunni jagu loengutel, olles seega enamjaolt iseõppija. 

Stephen Hawking Oxfordi ülikooli lõpetamisel

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Hawking alustas 1962. aastal õpinguid Cambridge’i ülikoolis, kus ta pühendus relatiivsusteooriale, kuid tal tekkisid siis terviseprobleemid ja koordinatsioonihäired.

Isa Frank Hawking arvas pojale oma diagnoosi pannes, et tal võib olla mingi troopiline haigus, mille ta võis saada puhkusel Lähis-Idas.

1963. aastal kevadel oli 21-aastane Hawking kaks nädalat haiglas, kus tehtud uuringud näitasid, et tal on amüotroofiline lateraalskleroos. Arstid soovitasid Hawkingil loobuda mõttest saada doktorikraad, sest ta ei pruugi nii kaua elada.

Hawking jätkas teadustööga ja võttis fataalse hoiaku, et elan kaua elan, kuid midagi ikka jõuan ära teha.

Stephen Hawking nooremas eas

FOTO: ZUMAPRESS.com / MEGA/ZUMAPRESS.com / MEGA/Scanpix

«Tundsin end pärast diagnoosi saamist tugevamana kui varem. Õppisin elu elama tund tunni ja päev päeva kaupa ning ma ei muretsenud liiga palju oma saatuse pärast,» sõnas Hawking ühes 1990. aastate intervjuus.

Hawking kasutas esmalt käimisel keppe, kuid üsna varsti istus ta ratastooli.  Ratastooli kasutamine ei hoidnud teda eemal ülikooli pidudelt ja ta oli tuntud tantsulõvi.

Stephen Hawking

FOTO: SWNS.com/SWNS.com/Scanpix

Hawking sai Cambridge’i ülikoolist 1966. aastal doktorikraadi ja mõne aja pärast asus ta selles ülikoolis teadlasena tööle.

Hawkingile pakkusid huvi mustad augud ja 1974. aastal uuris ta musti auke, kaasates kvantteooria ja ta tõestas, et väga tugeva gravitatsiooniga aegruumi piirkonnad mustad augud tekitavad kiirgust. See sai nimetuseks Hawkingi kiirgus. Tegemist on soojuskiirgusega, mis kiirgub mustade aukude sündmuste horisondil.

Kunstniku joonistus mustast august ja tähest, mille must auk neelab

FOTO: Mark A. Garlick/AP/Scanpix

1985. aastal tekkis Hawkingil teel Londonist Šveitsi Genfi teaduskonverentsile raske kopsupõletik, mille tõttu arvati, et ta sureb.

Hawking langes koomasse ja arstid helistasid teadlase naisele Jane Hawkingile, kas nad võivad ta mehe hingamisaparaadi välja lülitada. Naine keeldus sellest ja lasi mehe tuua Genfi haiglast Cambridge’i haiglasse, kus tehtud operatsioon päästis mehe elu, kuid võttis temalt hääle.

Stephen ja Jane Hawking

FOTO: JUSTIN TALLIS/AFP/Scanpix

Hawking ei lasknud teda tabanud haigustel elu segada, ta esines palju loengutega, kuid temast sai ka filmi- ja telestaar. Ta mängis iseennast sarjas «Star Trek» ja oli joonistegelasena animseriaalis «Simpsonid».

Stephen Hawking seriaalis «Star Trek»

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Stephen Hawkingi animategelane seriaalis «Simpsonid» koos Homer Simpsoniga

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Hawkingi teadusuuringutest ja ta elust on tehtud mitud dokumentaalfilmi. 2014. aastal valmis film «The Theory of Everything», mis räägib Stephen Hawkingi noorusest. Hawkingit kehastas inglise näitleja Eddie Redmayne ja ta naist Jane’i Felicity Jones.

Eddie Redmayne ja Felicity Jones filmis «The Theory of Everything»

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Hawkingile meeldis kihla vedada nii teadusalal kui sporditulemuste peale, tal oli võimalus kogeda lennukis kaaluta olekut ja ta reisis ratastoolis ümber maailma.

Hawking hoiatas aastaid, et inimkonna ja meie planeedi häving saabub umbes 2600. aasta paiku. Füüsiku ennustus põhineb inimkonna arvukuse ja energiakulutuse kasvul.

Hawking soovitas otsida kiiresti eluks kõlblik planeet, et inimkonda saaks pärast Maa elukõlbmatuks muutumist seal uuesti alustada.

Maa

FOTO: --/AFP/scanpix

Hawkingi arvates ohustavad inimkonda veel tehisintellekt, tapjaviirused, tuumakatastroof, tulnukate rünnak, komeet või asteroid ning ka elementaarosake Higgsi boson, mille olemasolu ei ole seni suudetud lõpuni tõestada.

Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolis mälestatakse Stephen Hawkingit (1942 – 2018), avatud on kaastunderaamatud, kuhu saab jätta kaastunde- või mälestuskirjutisi.

Sissekanded Cambridge'i ülikooli kaastunderaamatus

FOTO: TOLGA AKMEN/AFP/Scanpix

Cambridge'i ülikooli üliõpilased seismas järjekorras, et kirjutada kaastunderaamatusse

FOTO: TOLGA AKMEN/AFP/Scanpix

Cambridge'i ülikooli teade Stephen Hawkingi surma kohta

FOTO: MEGA/MEGA/Scanpix

Hawkingi uurimused mustadest aukudest ja gravitatsioonist on mõjutanud paljusid teadlasi.

Hawking oli mitme teadusakadeemia, sealhulgas Londoni Kunigliku Seltsi, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige.

Tagasi üles