Stephen Hawking hoiatas veel enne oma surma inimkonda tabava katastroofi eest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Stephen Hawking

FOTO: LUCAS JACKSON/Reuters/Scanpix

Täna, 14. märtsi varahommikul suri maailmakuulus füüsikateoreetik ja kosmoloog Stephen Hawking, kes veel möödunud nädalavahetusel esines Hiinas Pekingis Tence WE Summit teadussündmusel, kus hoiatas inimkonda tulevikus tabava katastroofi eest.

Hawkingi arvates käivitub meie planeedi ja inimkonna häving umbes 2600. aasta paiku aina kasvava rahvaarvu ja suure energiatarbimise tõttu, teatab New York Post.

Maa kosmosest vaadatuna

FOTO: AFP/SCANPIX

Tuntud füüsiku arvates on meie planeedi varud nimetatud aastaks ammendunud ning erinevad tehnoloogiad ja tööstus on kahjustanud keskkonda, muutes Maa enamjaolt elamiskõlbmatuks. Saastatuse ja mitmete looduslike protsesside, kaasa arvatud kliimamuutuse koosmõjus muutub meie planeet lõpuks tulekeraks.

Stephen Hawkingi ennustuse järgi muutub meie planeet tulekeraks

FOTO: Jonas Hamers/Reporters Reporters/Scanpix

Hawkingi selgituse kohaselt on viimasel 40 aastal olnud rahvaarvu kasv väga kiire ja see jätkub. Üha rohkem inimesi vajab aina enam ressursse, mida meie planeedil enam varsti pakkuda ei ole.

Stephen Hawking

FOTO: TIMOTHY A. CLARY/AFP/Scanpix

Forbes tõstis Hawkingi esinemisest esile asjaolu, et kuulus füüsiku mõned argumendid ei pruugi paika pidada ja ta ei tõestanud lõpuni, et inimkonnale on jäänud aega vähem kui 600 aastat.

Hawking käsitles aastaid mitmetes teadusartiklites ja esinemistes oma visiooni Maa muutumisest kuumaks planeediks. Varasemalt arvas ta, et inimestel on aega umbes 1000 aastat, et leida uus koduplaneet, kuid viimastel aastatel kahandas ta seda arvu märgatavalt.

Stephen Hawking

FOTO: LUCAS JACKSON/Reuters/Scanpix

Hawking andis möödunud aasta kevadel BBCle intervjuu, milles sõnas, et inimkond on oma tehnoloogilise ja tööstusliku sekkumisega meie planeedi segamini pööranud ja käimas on väga kiired looduslikud protsessid, mis viivad hävingu suunas.

«Stephen Hawkingi uue arvutuse kohaselt on inimmonnal aega vaid 100 aastat, et leida uus eluks sobilik planeet. Tema arvates peaks Marsi programme kiirendama ja alguses sellele planeedile uue kodu rajama,» teatas BBC.

Planeet Marss

FOTO: NASA NASA/REUTERS/Scanpix

Hawking pidas inimkonnale ohuks ka tehisintellekti, mis tulevikus võib saada nii targaks, et haarab meie planeedil võimu ja orjastab inimesed.

Hawking kordas möödunud nädalalõpul Pekingis esinedes, et inimkonnal on aeg hakata harjuma mõttega, et peame millalgi oma koduplaneedi maha jätma, sest see ei ole enam elamiskõlblik. uuele planeedile kolooniate rajamine aitab meil liigina säilida. 

«Inimkond peab vaatama tulevikku, kui tahab ellu jääda. Kuigi uute elukõlblike planeetide otsing käib juba aastakümneid, on raketitehnoloogia siiski lapsekingades ja selle arendamine võtab aega. Üks võimalusi on kasutada nanotehnoloogiat, millest valmistatud raketiga saaks üsna kaugele lennata,» teatas kosmoloog.

Stephen Hawking

FOTO: Caro / Engelsmann/Caro / Engelsmann/Scanpix

Hawking oli nõunik kosmoseprojektis Breakthrough Starshot, mille eesmärgiks oli ehitada nanotehnoloogiline kosmoselaev, mis peaks vastu väga karmides kosmilistes oludes ja samas kaitseks selle pardal olevaid astronaute, et nad saaksid lennata meie päikesesüsteemist väljapoole.

Selle visiooni kohaselt jõuaks uut tüüpi kosmosealusega ühe tunniga Marsile, paari päevaga Plutole ja paarikümne aastaga meie päikesesüsteemile lähimale tähesüsteemile Alpha Centaurile, mis asub 4,37 valgusaasta kaugusel.  

Füüsikateoreetik, kosmoloog ja kirjanik Stephen Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Inglismaal Oxfordis. Hawking õppis nii Oxfordi kui Cambridge’i ülikoolis saade füüsikas doktorikraadi.

Stephen Hawking nooremas eas

FOTO: ZUMAPRESS.com / MEGA/ZUMAPRESS.com / MEGA/Scanpix

Ta teadustööd käsitlevad musti auke, gravitatsiooni, relatiivsusteooriat ja mitmesuguseid kosmoloogilisi probleeme.

Hawkingi kõige populaarsemaks raamatuks on «Aja lühilugu», mis oli Briti raamatumüügiedetabelis esikohal 237 nädalat.

Hawkingil diagnoositi 1963. aastal amüotroofne lateraalskleroos, mille tõttu olid tal lihasatroofia, närvipõletikud ja hingamisraskused. Ta oli aastaid ratastoolis, suheldes maailmaga arvuti abil.  Arstid arvasid pärast raske haiguse diagnoosi, et ta elab veel umbes kaks aastat.

Eddie Redmayne ja Stephen Hawking

FOTO: Daniel Leal-Olivas/PA Wire/PA Images/Scanpix

2014. aastal valmis Hawkingi elust film «The Theory of Everything», milles Hawkingit kehastas näitleja Eddie Redmayne.

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje
Tagasi üles