:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682295t1hbba1.jpg)
Briti päritolu arheoloog James Mellaart (1925 - 2012) sai maailmakuulsaks sellega, et leidis Türgist neoliitikumiaegse, 9000 aasta vanuse Çatalhöyüki asulakoha, kuid nüüdseks on selgunud, et ta seostas sellega mitmeid objekte, mis on võltsingud.
Kuulsa briti arheoloogi osa leide osutusid ta enda võltsinguks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusorganisatsiooni Luwian Studies Foundation geoarheoloogi Eberhard Zanggeri teatel oli 2012. aastal surnud Mellaartil «töökoda», kus ta võltsinguid tootis, teatab livescience.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682329t1h1152.jpg)
Zanggeri sõnul näitasid uurimised, et Mellaart pani maailma vanimaks linnaks peetava Çatalhöyüki asulakohta võltsobjekte, mis olid töödeldud nii, et need iidsed ja kulunud välja näeksid. Samuti võltsis ta dokumente, mis käivad teise Türgi arheoloogiliste leidude koha Beyköy kohta. Ta üritas valede abil suurendada oma leidude tähtsust ja oma rolli avastajana.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682295t1hbba1.jpg)
Zanggeril avanes võimalus selle aasta veebruaris uurida Mellaarti Londoni kodus olevaid materjale, kust ta leidis mitmeid võltsinguid ja valedokumente.
«Ta kasutas sama meetodit 50 aastat. Tal olid laiad teadmised, kuid samas lisas ta leidude juurde asju, et kõik veelgi laiahaardelisem ja mõjuvam oleks. Ta tekitas draamat, et kuulsust koguda,» lausus geoarheoloog.
Zanggeri sõnul on alates arheoloogia tekkimisest mitmed arheoloogid määrinud avalikusele pähe asju, mis tegelikult on kas nende endi või kellegi nende kaasaegse valmistatud, mitte ei pärine sajanditeagusest ajast.
«Mellaart valmistas võltsobjekte, mis haakusid ta pärisleidudega, üritades nende abil oma teooriate kinnistumist,» jätkas Zangger.
Zanggeri sõnul kirjutas Mellaart talle 1995. aastal Türgist Beyköy leiukohast leitud objektidest, milles olevat iidne tekst luwiani keeles. Mellaart teatas, et ta ei oska luwiani keelt, kuid ta tahab avaldada teadusajakirjas oma leiust artikli, milles ta leidu kirjeldab ja äkki keegi saab teda selles osas aidata.
Zangger koos kolleegi Fred Woudshuizeniga avaldasid Mellaarti surma järgselt 2012. aastal mitu selle arheoloogi seniavaldamata tööd Beyköy luwiani keeles kirjutatud leidudest. Uurijate arvates räägivad luwiani keelsed tekstid 3200 aastat tagasi elanud Trooja printsist Muksusest. Pärast nende avaldamist arvasid mitmed arheoloogid, et tegemist on võltsingutega.
Zanggeri teatel on nüüdseks selge, et Mellaarti leidudest suur osa on ta enda võltsingud, mille ta maailmale uute ja erakordsete leidudena ette söötis.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682327t1hef19.jpg)
Zangger lisas, et Mellaart tahtis isegi pärast oma surma veel kuulsust, kui palus neil oma avaldamata tööd avaldada, samas teades, et tegemist on valeinformatsuooniga.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682291t1h0e1c.jpg)
«Tunnen end ärakasutatuna. Ta korraldas nii, et võltsinguid oli raske avastada ja ta tahtis, et need võltsingud kinnitaksid ta teooriaid ka pärast tema surma,» jätkas geoarheoloog.
Mellaarti joonistuste seast leiti mitmeid, mille põhjal lasi ta kivist tahuda võltsobjekte nagu need oleks tähtsad arheoloogilised leiud.
Mellaart avaldas esimesed joonistused ja kirjeldused Türgi Çatalhöyüki iidsest asulakohast 1962. aastal. Osade leidude kohta oli Mellaartil vaid ta enda joonistused, mitte aga fotosid ja videoid, mis oleksid kindlaks tõendusmaterjaliks. Mellaarti üks kuulsamaid võltsinguid on Çatalhöyüki väidetav seinamaaling, millel on kujutatud vulkaanipurset. Selle kohta on joonistus, kuid mitte fotot.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682275t1h354f.jpg)
Ei ole selge, kui palju tegi britist arheoloog Çatalhöyüki leiukoha leidude kohta võltsjoonistusi ja lasi valmistada võltsobjekte.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682287t1h50e3.jpg)
«Mellaart segas kokku tegelikud leiud, võltsingud, enda väljamõeldised ja varem avaldamata uurimisandmed, pannes selle «pudru» omavahel klappima,» teatas Zangger.
/nginx/o/2018/03/13/7682285t1hd481.jpg)
Mellaarti arheoloogikarjäär ei kulgenud tagasilöökideta. Türgi võimud süüdistasid teda 1964. aastal arheoloogiliste leidude varguses ja salakauplejatele müümises ning ta sai 1965. aastal väljakaevamiskeelu.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682289t1hef8d.jpg)
«Tundub, et just siis hakkas ta oma fantaasiamaailma välja mõtlema ja võltsingutega tegelema. Võimalik, et ta tahtis oma leide kaitsta ja kolleege valejälgedele juhtida,» nentis Zangger.
Zanggeri sõnul sai Mellaartist võltsija mitmel põhjusel, kuid suurt rolli mängis selles kindlasti ta liiga hea kujutlusvõime.
«Mina ja Fred Woudshuizen lugesime Mellaarti kirjutistes kokku 260 isiku- ja kohanime, mida tegelikult ei eksisteeri, kuid ta oskas neid sobitada kontseksti. See on nagu Harry Potteri fantaasiamaailm. Ta kasutas oma talenti ära valesti, tekitades arheoloogias suurt kahju,» lausus Zangger.
Çatalhöyükis praegu väljakaevamisi juhtiv arheoloog Ian Hodder ei soovinud Mellaarti võltsinguid ja võltsdokumente kommenteerida.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/13/7682281t1hf49d.jpg)