Kaheksa-aastane poiss: tahan, et minu verest oleks ka teistele kasu

Vahur Joa
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexander ja Karin Sillamaa
Alexander ja Karin Sillamaa Foto: ttv

Tallinna TV saade «Hästi, Eesti!» rääkis enda saates veredoonorlusest ning selleks oli saatesse kutsutud mõned liikmed viieliikmelisest perest, kes tihti verd andmas käivad.

Pere noorim liige, kaheksa aastane Alexander Sillamaa peab veel kümme aastat ootama, et verd anda, sest doonoriks saab alles täisealisena.

«See ei olegi üldse «miksi» küsimus, see on elementaarne – peakski tegema nii,» sõnas Karin, kes doonorluse mõtte kodus välja pakkus, Jüri Aarma juhitud saates.

«Aegade jooksul tekib lausa vajadus, füüsiline vajadus. Nii et kahe kuu möödudes tunned ennast natuke imelikult. Ja kui käid verekeskuses ära, siis on jälle tore ja hea olla,» rääkis Mark, kellel on koos juba 45 loovutust. «Asi algas heal vene ajal, 86. aastal. Siis anti puhkepäev – see oli neljapäevane päev, vereloovutuspäev. Puhkepäeva sai nii neljapäeval, kui ka reedel ja sinna tuli nädalavahetus otsa,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles