Tarantlid eritavad jalgadest elupäästvat niiti

Tarantel Foto: SCANPIX

Briti teadlased avastasid, et täiskasvanud tarantlid suudavad jalgadest eritatava niidi abil ronida ka järskudel, püstloodis ja siledatel pindadel.

Jalgadeniidi abil on neil võimalik vältida kõrgelt kukkumist, edastab foxnews.com.

Uurijate sõnul on tarantlid tegelikult väga õrnad.

«Need tugeva ja karvasena paistvad ämblikud on tegelikult väga õrnad. Nad ei jää ükskõik milliselt kõrguselt kukkumisel ellu,» selgitas Newcastle´i ülikooli putukateadlane Claire Rind.

Rind ja ta kolleegid uurisid Tšiili tarantleid.

Nad tegid nii-öelda laborikatse, pannes tarantli väga puhtasse akvaariumisse, mille seintele oli kinnitatud libedaid plaate. Akvaariumit liigutati, kuid tarantel ei kukkunud all, vaid jäi seina külge.

«Öeldakse, et tarantlid ei saa vertikaalpindadel ronida. Tõendasime, et see ei pea paika,» laususid uurijad.

Rind ja ta kolleegid raputasid siis akvaariumit. Tarantel libises veidi, kuid ikkagi jäi seinale.

Katset korrati hiljem veel mitme tarantliga.

Palja silmaga vaatamisel ei märganud uurijad midagi, mis oleks ämblikke  võinud aidata. Kuid mikroskoobiga uurimisel paljastusid ämblikuniidid paikades, kus ämblikud seisnud olid.

Teadlaste kinnitusel näitas avastus, et tarantlite jalgadest eritub niiti. Tarantli jalgadel on pinnaga haakumist võimaldavad karvad, kuid elektronmikroskoop paljastas jalgadel ka avad, millest eritub niiti.

Uuring viitas ka sellele, et tarantel võib olla ühendavaks lüliks iidsete ämblike ja tänapäeva võrgukudujate ämblike vahel.

Sõltuvalt tarantliliigist, võib nende pikkus olla 2,5 – 10 sentimeetrit. Jalgade ulatus aga 8 – 30 sentimeetrit. Suured tarantlid kaaluvad üle 85 grammi.

Suurimad Theraphosa blondi tarantlid elavad Venezuelas ja Brasiilias. Nende kehakaal on maksimaalselt 150 grammi ning jalgade ulatus 30 sentimeetrit.