:format(webp)/nginx/o/2017/03/06/6413831t1hc0d3.jpg)
Ühte naisnäitlejat peksnud Tiit Ojasoo Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdi lavastajaks määramise vastu kirjutatud nn. «104 kirja» üks koostajaid, kunstnik ja filmirežissöör Sandra Jõgeva jagab oma emotsioone vaadates lavastuse jaoks tehtud kurikuulsat filmi.
Sandra Jõgeva on talle omaselt karm ja otsekohene: «Ameerika 1990ndate madalaeelarvelise kinohitt Blair Witch Project sai kokku Eesti 2000ndate tõsielusarjaga Buss. Hämmastas tegijate ülbus, mis avaldus kõigis etenduseeelsetes intervjuudes ning seni sotsiaalse tundlikkuse eest ülistatute pime enesekindlus, millega sirge seljaga lati alt läbi marsiti.»
Sandra lisab, olles lugenud reaktsioone filmile: «Alguses, veel 24.02 õhtul pani imestama ka arvustuste suhteline heatahtlikkus. Tekkis mõte, et kas tõesti oleme omamoodi pseudomonarhia, kus valitsejate otsuseid ei kritiseerita ning õukonnakunstnikele plaksutamine on kohustuslik. Siis sain aru, et pidupäeva puhul anti armu ning järgmisel päeval ütlesid kümned kriitikud, filmi-ja teletegijad, poliitikud ja paljud teised välja, mida nad arvavad odavama mängufilmi eelarve eest kiiruga tehtud amatöörvideo taolisest katsetusest. Omal kombel taastas NO «filmi» retseptsioon minu usu Eesti Vabariiki.»
«Tegevuskunstnikuna arvan aga, et ERM-i ruumi oleks võinud suurepäraselt ära kasutada, loomaks ebatraditsioonilisema formaadiga etenduse olukorras, kus tavapärast lava ning publikut saalis pole. «Film», mida inimesed püsti seistes vaatama pidid ekraanidelt, on kahtlemata üks düsfunktsionaalsemaid lahendusi.»
:format(webp)/nginx/o/2017/04/25/6590489t1h2f67.jpg)