Kariibi mere piraadid on turvaliselt tagasi

Johnny Depp kapten Jack Sparrow rollis Foto: SCANPIX

Johnny Depp armastab ilmselt raha samavõrd, kui piraadid kõlisevat kulda, muidu poleks ta laskunud end ära rääkida «Kariibi mere piraatide» neljanda osa peaosaliseks.

Deppi süüdistamine on siiski ülekohtune, sest korsaarikarussellile keeras veel ühe tiiru peale Walt Diseny stuudio, kes leidis, et sellest teemast saab veel kena kuhja dollareid välja lüpsta ning pani asja produtseerima Jerry Bruckhaimeri.

See mees juba seisab ka eelmiste filmi taga ja juba teab, kus kivi all piastrid end peidavad. Senised kolm filmi on stuudiole sisse toonud 1 816 440 000 dollari.

 

«Kariibi mere piraadid: võõrastel vetel» aluseks võeti täiesti respektaabli ulmekirjaniku Tim Powersi 1987. aastal kirjutatud samanimeline romaan. Selle sündmustikust ja tegelaskujudest jõudis filmi peaasjalikult legendaarne eluvee allikas, mida mereröövlid sedapuhku jahivad.

Tegelased muteerusid filmiseeriale sobivatesse rollidesse. Asjatu originaalistemisega ei hakatud suppi üle vürtsitama.

Kapten Jack Sparrow (Johnny Depp) jätkab oma eblaka liikumis- ja eputava kõnemaneeriga. Ilma temata poleks film väärt sedagi plaksumaisi, mis pärast seanssi saalipõrandat kaunistama jääb, kuid varasemaga võrreldes midagi värsket kah ei pakuta.

Hõlpsama jälgitavuse huvides on süžee võimalikult lihtsaks lihvitud. 137 minutise filmi sündmustik on sama lihtne, kui selline lastemõistatus, kus numbrite järgi jooni vedades ilmub vahva jänkupoisi kujutis.

 
Kõik see, mis jääb puudu sisus ja näitlejatöös, korvatakse eriefektide ning kunstnikutööga. Piraadid on sama efektsed ja värvikad kui kolmes eelmises osas.

Loomulikult on Disney stuudio silmas pidanud võimalikult laia vaatajaskonda, nii et efektide tulevärk on siivsalt lastetoasõbralik.

Pronksist merineitsil Kopenhaagenis uhkeldab kopsakama rinnapartiiga kui piraadifilmi näkineiud ning mõõkadega pooleks raiutavatest korsaaridest ei voola tilkagi verd.

«Võõrastel vetel» on esimene 3D piraadifilm, aga siinkirjutaja jaoks jäid ruumilised efektid lahjaks. Pealgi on raskeid aktiivprille üsna valulik üle kahe tunni ninal hoida.

 
Kokkuvõttes pakub piraadiseeria järjekordne film just seda, mida oodatakse: ohtralt Johnny Deppi, tulevärki, eriefekte ning minimaalselt sisu. Kui sellele veel mõni järg peaks sündima, siis tehku juba pühapäevahommikune telesari.

Aga need, kellele senised filmid on meeldinud ja kes armastavad plaksumaisi- ja prillikino, viigu oma eurod kõhklemata kassasse – pettuda ei tule.