Põhja-Korea saatis naaberriiki Lõuna-Koreasse Pyeongchangi suure olümpiadelegatsiooni, kuid enamik neist on riigiametnikud ja sportlasi valvavad agendid. Põhjakorealastest sportlasi on nüüdsetel taliolümpiamängudel 22, kuid ergutustüdrukuid lausa 229.
Mis saab Põhja-Korea sportlastest pärast olümpiat? Põgenik paljastas, mis juhtus 1966. aastal jalgpalluritega (3)
Lõuna-Koreasse aastaid tagasi põgenenud põhjakorealane paljastas meediale, mis juhtus 1966. aastal jalgpalli maailmameistrivõistlustelt veerandfinaali kaotusega naasnud Põhja-Korea jalgpallikoondisega, teatavad iltalehti fi. Ja foxnews.com.
Põhja-Korea sportlased ei ole nüüdsel taliolümpial just eriti palju saavutanud. Esile saab tõsta vaid iluuisutajaid Ryom Tae-oki ja Kim Ju-siki, kes said küll 13. koha, kuid on lääne meedias populaarsed.
Lõuna-Korea võimude sõnul ei suhtuta totalitaarses naaberriigis sportlaste kaotustesse just heatahtlikult ja on teada mitu juhtumit, milles välismaal võisteldes kaotuse osaliseks saanud on kas saadetud sunnitöölaagritesse või hukatud. Veel ei ole teada, mis saab Pyeongchangi taliolümpial osalevatest Põhja-Korea sportlastest.
Arvatakse, et kuna liider Kim Jong-un saatis oma õe Kim Yo-jongi Lõuna-Koreaga suhteid siluma ja maailma silmis plusspunkte teenima, siis arvatavalt ei soovita uut mainekahjustust oma riigi sportlaste saatmisega sunnitöölaagritesse.
Kuid varasemast on teada Põhja-Korea sportlaste mitmeid traagilisi lugusid. Üks neist leidis aset Põhja-Korea jalgpallikoondise mängijatega, kes osalesid 1966. aastal jalgpalli MMil Inglismaal. Põhjakorealased pääsesid üsna kaugele, jõudes veerandfinaali, kus nad jäid Portugalile alla 3:5 ja sellega nende tee MMil lõppes.
Veerandfinaal ei olnud Põhja-Korea liidrile Kim Il-sungile piisav ja kogu koondis saadeti sunnitööle. Raskendavaks asjaoluks oli see, et meeskond pidutses pärast Itaalia koondise alistamist 1:0 ja mängijad tutvusid kohalike naistega, nautides lääne elu ja juues alkoholi.
Põhja-Korea vangilaagrist ellu jäänud ja Lõuna-Koreasse põgenenud Kang Chol-hwan avaldas raamatu, milles ta kirjeldab Yodoki vangilaagri elu ja oma kohtumist sinna saadetud jalgpalluritega.
Kangi teatel sai kunagine ründaja Pak Seung-zin kuulsaks sellega, et ta talus väga karmi piinamist. Kaasvangid andsid talle hüüdnimeks Tarakan, sest see mees suutis igasugustes oludes ellu jääda ning ta oskas püüda kiiresti liikuvaid tarakane endale söögiks täiesti pimedas ja külmas kongis, kuhu ta jäeti pikaks ajaks ilma söömata ja joomata.
Kõige pikem aeg, mil teda seal hoiti, oli kolm kuud. Kangi sõnul vabastati ta vangilaagrist 1987. aastal, kuid Pak jäi tema lahkudes ikka sinna ja ta ei tea, mis eksjalgpallurist sai.
Wikipedia andmetel pääses see jalgpallur vangilaagrist 1990. aastal ja suri 2011. aastal.
Inglasest dokumentaalfilmide tegija Daniel Gordon tegi 2002. aastal dokumentaalfilmi «The Game of Their Lives», mis räägib Põhja-Korea jalgpallikoondisest 1966. aastal MMil ja sunnitöölaagris ellu jäänud jalgpalluritest.
Kangi sõnul oli Pak tema silmis edukas, sest ta lõi 1966. aastal jalgpalli MMil kaks olulist väravat, mis viisid Põhja-Korea edasi.
Põhja-Korea osales ka 2010. aasta jalgpalli MMil Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus põhjakorealaste koondis jäi oma alagrupis viimaseks ega saanud mitte ühtegi punkti. Brasiilia sai seitse, Portugal viis ja Elevandiluurannik neli punkti.
Lõuna-Korea väljaanne Chosun Ilbo kirjutas siis, et Põhja-Koreas on ajad muutunud, sest jalgpallureid ei saadetud enam vangilaagrisse, vaid võimud «grillisid» neid kuus tundi. Sportlasi sõimati idiootideks, kes vedasid suurt juhti Kim Jong-ili alt.
Lõuna-Korea luure teatel võis Põhja-Korea jalgpallikoondis pääseda 2010. aasta MMil häbist kergemalt selle tõttu, et Kim Jong-ili tervis oli halvenenud ja valmistati ette ta poja Kim Jong-uni võimule saamist.
«Põhja-Koreas oli 2010 võimuvaakum. Vana Kim oli haige ja kogu energia oli 2010 temale suunatud. Ta suri 19. detsembril 2011. Kui Kim oleks terve olnud ja ei oleks võimuvahetust, siis oleks jalgpallurid vangilaagrisse saadetud. Varasemast ajast on teada mitu sellist traagilist juhtumit sportlastega,» nentis lõunakorealasest luureagent.
Jaapanlasest politoloog Toshimitsu Shigemura sõnas 2016. aastal, et Põhja-Korea sportlased, kes esinevad rahvusvahelistel võistlustel hästi, saavad riigi poolt pealinnas Pyongyangis korraliku korteri ja neile võimaldatakse rohkem süüa.
Shigemura andmetel saadetakse kaotanud sportlased elama ääremaadele viletsamatesse tingimustesse, kus nad võivad nälga jääda. Kui keegi sportlastest on Põhja-Korea võimude silmis millegi väga režiimivastasega hakkama saanud, siis saadetakse ta söekaevandusse.
Kim Jong-un on oma esinemistes ja kõnedes rõhutanud, et tuleb panustada oma riigi sportlaste edusse. Shigemura arvates on nüüdne Põhja-Korea liider vist saanud aru, et sportlastesse investeerimine on parem taktika kui nende karistamine ja tapmine.