:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601699t1h6690.jpg)
Inglismaalt Devonshire’ist pärit Samuel Bellamyd, kes tegutses 18. sajandi alguses, peetakse maailma kõige rikkamaks piraadiks, kelle varandus tänapäevases väärtuses oleks sadu miljoneid dollareid.
Video: allveearheoloogid võisid leida maailma kõige rikkama piraadi Samuel Bellamy säilmed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1689. aastal sündinud «Black Sam» Bellamy ja ta meeskond olid vallutatud laeva, kullalastis olnud Whydahi 1717. aastal Põhja-Ameerika Uus-Inglismaa ranniku lähedal, kui nad sattusid tormi, mis enamikule meeskonnaliikmetest saatuslikuks sai ja laeval olnud varanduse merepõhja viis, teatab The Telegraph.
Nimetatud laev lasti vette 1716. aastal ja see kuulus Sir Humphrey Morice'ile, kes kasutas alust nii orjade kui kulla transportimiseks Inglismaa Põhja-Ameerika kolooniatesse.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601697t1h4779.jpg)
Allveearheoloogid leidsid Bellamy varanduslaeva vraki Massachusettsi Cape Codi neeme lähistelt 1984. aastal. Allveearheoloogid on aastate jooksul jätkanud leiukoha uurimist ja arvatakse, et pinnale toodud luustike seas on kurikuulsa kapten Bellamy oma.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601699t1h6690.jpg)
Piraadikapteni arvatavast luustikust võeti DNAd, mida võrreldakse ta võimalike Inglismaal tänapäeval elavate kaugete sugulaste DNAga.
Bellamy oli hukkudes vaid 28-aastane, kuid väga noores eas merele läinuna sai ta juba enne 20. eluaastatesse jõudmist piraadina kuulsaks.
Suurbritannia genealoogide andmetel elavad Bellamy kauged sugulased ikka Devonshire’is, kus ta 1689. aastal ilmavalgust nägi.
Üks anonüümseks jääda soovinud inglane külastas kaks aastat tagasi USAs Massachusettsis Yarmouthis asuvat piraadimuuseumit, näidates ette sugupuu, mille kohaselt on tema ja kuulus piraat Bellamy suguluses.
Muuseum pöördus New Haveni ülikooli geneetikute poole, et nad seda ka geneetiliselt tõendada saaksid.
Arheoloogi ja piraadimuuseumi direktori Chris Macorti teatel migreerus Bellamy 1715. aastal Inglismaalt Devonshire’ist Põhja-Ameerikasse Massachusettsisse.
«Meiega kontakteerus Samuel Bellamy võimalik praegu elav järeltulija ja uurimine näitas, et Devonshire’is võib tal veel sugulasi olla. Tal olid kaasas dokumendikoopiad, mis tõestasid seost tema ja Bellamy vahel, kaasa arvatud Bellamy ema Elizabeth Bellamy kohta käivad ülestähendused,» sõnas Macort.
Macorti sõnul oli Bellamy arvatava luustiku juures nii tööriistu kui relvi, need olid nagu 18. sajandi alguse ajakapsel.
«Leidsime oletatavalt piraadikapteni säilmed koos tekstiili ja töödeldud naha tükkidega. Samuti oli skeletil säilinud pehmet kude. Teiste hukkunute puhul oli märgata kaitsekiivrite mõlke ja katkiminemist, mis viitab, et nad surid ootamatult vägivaldsesse surma,» sõnas Massachusettsi piraadimuuseumi juht.
Bellamy laeval oli uppumishetkel umbes 142 meest, kellest osade säilmed on seni merepõhjas. Uurijate arvates kuulub osa pinnale toodud luid kuulsale piraadikaptenil, eelkõige aga reieluu (femur), sest selle lähedalt leiti kallihinnaline püstol.
«Tegemist on kauni kujundusega püstoliga, mille ümber oli pael. Selliseid püstoleid valmistati 18. sajandi alguses ja selline sai olla vaid piraadikaptenil. Reieluu ja relv on kaks asja, mis viitavad Bellamyle,» teatas Macort.
New Haveni ülikooli teadlane Timothy Palmbach uuris, millised relvad piraadikapten Bellamyl olid ja leitud püstol vastab ajaloolistes ülestähendustes olevatele kirjeldusele.
Bellamy ja ta meeskonna poolt anastatud laeval Whydah oli uppumise ajal 4,5 tonni kulda ja hõbedat, kuid piraadid ei saanud vara nautida, kuna sattusid tormi ja uppusid.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601703t1hb28f.jpg)
Ajalooliste dokumentide andmetel röövis Bellamy koos oma meestega USA idaranniku ja Kariibi mere vetes aastate jooksul 54 laeva, saades varanduse, mille väärtus tänapäeval on vähemalt 120 miljonit dollarit, kuid arvatakse, et see võib suurem olla.
Bellamy meeskonnast pääses Cape Codi lähedal laevahukust vaid kaks meest, 102 surnukeha leiti ja nad maeti massihauda. Mis aga puudutab Bellamyd ja ülejäänuid, siis nad uppusid, jäädes aastasadadeks merepõhja ja mattudes liiva.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601705t1h3179.jpg)
Bellamy uppumislaeva vrakk on 12 meetri sügavusel merepõhjas, olles osaliselt setete all.
USA allveearheoloogid uurivad nimetatud laevavarkki igal suvel, tuues iga kord pinnale uusi objekte, mida uuritakse ja mis konserveeritakse.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601691t1hf881.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/20/7601695t1h748a.jpg)