Muuseumiöö eelõhtul avas pressimuuseum Põltsamaa lossihoovis ajakirjandusajaloo toa, kust leiab ka mitu Viljandimaaga seotud eksponaati.
Pressimuuseum avas Põltsamaal püsiekspositsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aastal loodud pressimuuseum on seni korraldanud ajakirjanduse eri vaatenurki tutvustavaid näitusi.
«Nüüd leidsime Põltsamaa lossihoovis sobiva ruumi püsiekspositsiooni tarvis,» rääkis pressimuuseumi eestvedaja Raivo Suni. «Võimaluse alaline väljapanek üles seada andis ka see, et ajakirjanikud ja teised meediaga seotud inimesed on meie muuseumile rohkesti igasuguseid esemeid annetanud.»
Kohe ajalootoa ukse kõrval on «Sakala» viimane kirjutusmasin. Vitriinis võib aga näha kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel kasutusel olnud «Sakala» ajakirjanike diktofone ja fotograaf Elmo Riigi pressikaarti.
Raivo Suni sõnul on plaanis tutvustada ka Viljandimaa ajakirjanduse kaugemat minevikku. «Kavatseme kokku köita ja vaatamiseks välja panna paki eri aegadest pärinevaid «Sakalaid», muu hulgas ajalehe asutaja Carl Robert Jakobsoni aegseid. Samuti on kavas tutvustada kõiki Põltsamaa kandis ilmunud ajalehti, mida on kokku ligi paarkümmend.»
Muuseumi vanim eksponaat on originaaleksemplar Põltsamaal ilmunud esimesest eestikeelsest perioodilisest väljaandest «Lühhike Öppetus». On ka mudel trükipressist, millega võidi «Lühhikest Öppetust» trükkida. Selle põhjal on muuseumil plaanis Pärnumaal Audrus tegutsevate käsitöömeistrite abiga lasta valmistada ka suurem masin, et sajanditevanust tehnoloogiat tänapäeval tutvustada.
Kõige kaugemalt pärit eksponaat on Kanadast saadud kirjutusmasin, mille omanik oli ajakirjanik Ilmar Külvet. Selle tõi Põltsamaale tema lesk.
«Atraktiivselt ja huvitavalt mõjub kindlasti kirikuõpetajale ja omaaegsele Viljandimaa praostile Herbert Kuurmele kuulunud, Eesti esimesest iseseisvusperioodist pärinev raadioaparaat. Vanu aegu tuletavad meelde ka ajakirjaniku ja kirjaniku Henn-Kaarel Hellati portfell ning «Pärnu Postimehe» viimane suurendusaparaat, mida kasutati enne digitaalfotograafiale üleminekut,» loetles Raivo Suni.