Kas feministid rikuvad Eesti hümni?

Eesti lipp. Foto: Urmas Luik

Facebookis tegutseb feministlik kogukond nimega «Virginia Wolf sind ei karda!», mille ülesandeks on Eestis hävitada domineeriv patriarhaat ning teha kõik meie ühiskonnas nii meeste kui naiste vahel võrdseks.

Nad sattusid mõned päevad tagasi meediasse sellega, et grupi administraator Nika Kalantar ütles, et laste saamine ei ole keskkonnasõbralik, mille järel naine ja tema jüngrid sattusid suure kriitika alla.

Nüüd on aga nende grupis välja kujunenud teine temaatika. Nimelt, käib grupis arutelu selle üle, kas ja kuidas Eesti hümn sooneutraalseks muuta.

Keegi Dan Gribanov, kelle Facebooki profiili taga palju ei leia, jagas grupis artiklit, kus ta uhkusega kuulutas, et Kanada valitsus muutis riigihümni sooneutraalseks. Sellele järgnes grupi sees arutelu, kus paljud erinevad kasutajad, nii mehed kui naised, võtsid sõnad sootemaatika üle. Aga arutelu sootemaatika üle muutus kiiresti diskussiooniks Eesti hümni kolmanda salmi ja selle religioossuse üle. 

«Mulle ei meeldi, et Eesti hümn kristlik on. Või noh, viitab ainujumalale. Eks tekstilooja mõtles seda kristlikuna, aga teistest ainujumalaga uskudest inimesed võivad seda ju vastavalt enda vajadustele tõlgendada,» ütles üks naisterahvas.

Teine külastaja, A.U, pöördus korraks tagasi sootemaatika juurde ja soovitas vahetada sõna «isamaa» näiteks sõna «Eestimaa» vastu. Pärast seda võttis ka tema usu teemal sõna. «Minu meelest on aga hoopis kahtlasem meie hümnis olev viide religioossele olendile (Jumalale). Nagu me teame, siis on erinevaid jumalaid ja ka inimesi, kes üldse ei usu jumala olemasolu. Kas see pole mitte diskrimineeriv, et näiteks patrioodist ateist peab laulma hümni kolmandat salmi?» sõnas A.U.

Selle kõige peale sõnas kolmas kasutaja, J.K, et tema arvas, et kogu eelnev diskussioon oleks olnud justkui suur nali ja sarkasm. Aga enda õuduseks avastas ta, et see seda ei olnud.

Pärast seda tuli taas mängu A.U, kes mainis taaskord kolmandat salmi ja usuvabadust. «Minu meelest rikub hümni kolmas salm otseselt usuvabadust, k.a. õigust mitte olla usklik. Selle teemaga muide on Kaitseväes olnud juba korduvalt probleeme, näiteks maausuliste ja satanistide puhul. Maausuliste jaoks on see Jumal vallutajate jumal ja sisuliselt ülistatakse meie hümnis ristisõdu ja eestlaste vastu toime pandud kuritegusid. Satanistid aga ei arva jumalast midagi head... Võrdõiguslikkus on tunduvalt laiem kui vaid sooline võrdõiguslikkus, seega pole midagi kummalist selles kui püütakse hümne muuta rohkem tänapäevaseid väärtusi arvestatavateks,» rääkis ta.

Selle järel aga astus diskussiooni Riigikogu liige Oudekki Loone, kellele võrdõigluslikkus on südamelähedane teema. «Mina seetõttu kolmandat salmi lihtsalt kaasa ei laula. Pole kunagi seda teinud,» kuulutas ta.

See arutelu leidis aset 15. ja 16. veebruaril.

16. veebruari õhtul tõi Oudekki Loone enda Facebooki välja EKRE poolt esitatud seaduseelnõu, mis reguleerib hümni laulmist, seades sellele igasugused piirangud ja eeskirjad.

Loone toob välja EKRE liialt radikaalse isamaalisuse, kus kõik Eesti ja eestlusega peab olema püha ning püha asja rüvetamine on seadusega karistatav. 

Postituse eesmärgiks on välja tuua demokraatlikud väärtused ja sõnavabadus ning vabas riigis elavate inimeste mõtlemisvõime ja vaba tahe teha seda, mida soovivad (kõike loomulikult seaduse piires).

Hühm on ju küll tähtis, aga mitte nii tähtis, et selle mitte laulmise või selle kõlamise ajal istumise ajal vangi minna. 

Valdo Randpere võttis ka Facebookis hümni teemal sõna. Tema jaoks on suurim mure see, et kui hümni kaasa ei laula või seda valesti teed, siis võid selle eest seadusega karistada saada. Seda vähemalt siis kui EKRE-t kuulda võetakse hümni seadust muudetakse.

Ka näitleja Jan Uuspõld tunneb suurt muret Eesti hümni tuleviku osas.