/nginx/o/2011/05/18/587554t1hb7b2.jpg)
Mehhiko teadlaste sõnul on alkoholi lagundavat ensüümi tootev geen üle neljasaja miljoni aasta vanune.
Alkoholigeen on miljoneid aastaid vana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See avastus pani teadlased uuesti pead murdma küsimuse üle, et miks see geen üldse tekkis, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Chemico-Biological Interactions.
Alkoholi lagundav ensüüm (alkohol-dehüdrogenaas) kiirendab reaktsioone, mille käigus alkohol muutub aldehüüdiks.
Teadlased olid varem veendunud, et seda ensüümi tootev ADH-geen on inimkonna arengus üsna hilise tekkega ning tekkinud alles pärast seda, kui inimkond hakkas alkoholi tarbima.
Seda geeni avastati ka mitmetelt loomadelt. See viis järelduseni, et selle teke võib olla seotud mädanema ja käärima läinud marjade ja puuviljade söömisega.
Ka käärinud puuviljade puhul aitab see organismis alkoholi lagundada.
Uuring näitas, et ADH-geeni tekkel ei pruugi olla seost alkoholiga. Teadlased võrdlesid eri loomade ADH-geene ja tegid kindlaks, millal see geen ilmus loomadel.
Tulemused näitasid, et see geen ilmus koos selgroogsete arenguga umbes 450 miljonit aastat tagasi ehk miljoneid aastaid enne kui tekkisid esimesed viljadega taimed.
Uurijate arvates võis alkoholi lagundava ensüümi esmane ülesanne olla kahjulike hormoonide lagundamine. Alles hiljem sai see ensüüm alkoholi lagundamise rolli.