Esme Kassak: ajakirjatäis päevapsühholoogiat
/nginx/o/2013/09/06/2309185t1h505d.jpg)
18. mai 2011, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/05/494504t1h12dd.png)
Uus ajakiri Psühholoogia Sinule haaras mind kohe nii isiklikust kui ka tööalasest huvist. Ema ja naisena leiab avanumbrist mitmeid nõuandeid, kuidas suhteid paremaks muuta, näited elust enesest toovad teemad veelgi lähemale ja teevad mõistetavamaks. Lugemist leidub kindlasti ka meestele, kuid põhisiht tundub olevat seatud naistele.
Kui avalugu Jüri Naelast välja jätta, võikski pea kõiki uue ajakirja lugusid näha erinevatesse naisteajakirjadesse pikituna: vaimne vägivald, ärritumine suhtes, ootustest rääkimine, enda õnnelikuks mõtlemine, toidunurk, emaks kasvamine jne. Tegelikult kutsub isegi Nael naisi rohkem lugema kui mehi, aga millegagi peab ju naiste- ja terviseajakirjadest erinema – harva, kui julgetakse meesterahvast kaanele panna.
Meestega paistavad üldse erilood olevat, kui ajakirja süveneda. Seksuaalterapeut Mare Pruks kirjutab loos «Lähedus meeste moodi», et kui mees vajab lähedust, läheb ta semudega kalale, sauna või spordivõistlusele, mitte kohvikusse juttu puhuma ja muresid kurtma. Pruks kinnitab stereotüüpset mõtteviisi, et mehe jaoks on füüsiline lähedus olulisem kui emotsionaalne. Huvitav oleks siia kõrvale kuulda mõne mehe arvamust.
Lisaks leiab mitu lugu, mis on naiste kaudu meestele suunatud. Juba ajakirja kaanelt võib lugeda üleskutset: «Naine, võrguta oma meest – iga päev!» Psühholoog Tõnu Ots annab küsimuste-vastuste rubriigis nõu, kuidas suhtuda partneri heasse läbisaamisse eksiga. Nii et põhimõtteliselt võiks mees muheledes ajakirja sirvida ja olla rõõmus, et naine loeb.
Esimesse, õhukesevõitu ajakirja kõik teemad veel piisava pikkusega ei mahu, kuid see-eest pakub enamik neist huvi. Psühholoogia Sinule saab kenasti hakkama ka teadusliku ja üldmõistetava poole kokku sidumisega. Eriti hästi tuleb see välja ajulainete jälgimise eksperimendis. Selle asemel et tuua lugejani tükike lausteaduslikku artiklit, teeb autor lugejat kaasa haarates hoopis enda peal läbi katse. Samas, ajakirja pealkirja arvestades võiks ehk teaduslikku poolt just julgemini juurde pakkuda, eristumaks eelmainitud naisteajakirjadest.