:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7589111t1h0991.jpg)
Ameerika Ühendriikides Floridas Parklandis asuvas Marjory Stoneman Douglas High Schoolis toimus 14. veebruaril tulistamine, milles hukkus 17 inimest ja kümned said vigastada.
Video: Florida tulistamisest eluga pääsenud õpilase vanaisa koges 1949. aastal sama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitulistamisest pääses eluga 17-aastane Carly Novell, kelle vanaisa Charles Cohen sattus ligi 70 aastat tagasi, olles 12-aastane, samuti massitulistamisse, teatab ajc.com
:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7582417t1h44cb.jpg)
Seda juhtumit, mis leidis aset 1949. aastal New Jerseys Camdenis, peetakse USA esimeseks massitulistamiseks.
Novelli teatel kaotas ta vanaisa selle tulistamise tõttu oma pere ja see juhtum on mõjutanud nii vanaisa kui kogu nende pere elu.
«Minu vanaisa oli vaid 12-aastane, kui ta koges USA esimest massitulistamist, peites end ja jäädes ellu, kuid ta pere hukkus. Ligi 70 aastat hiljem kogesin seda mina. Sellised juhtumid ei peaks korduma, midagi peab totaalselt muutuma,» teatas tüdruk Twitteris.
Ta pani juurde pildid, millel vanaisa on 12-aastasena ning tema koos vanaisaga, kui ta on noorem.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7589103t1hf47e.jpg)
Charles Cohenit ja ta pere tulistas 7. septembril 1949. aastal 28-aastane Howard Unruh.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7589107t1h975e.jpg)
Politseidokumentide kohaselt sai juhtum alguse, kui Unruh märkas, et tema ehitatud uus aed on kadunud. Unruh püstitas selle aia, kuna tal tekkis Cohenitega tüli ja ta tahtis eraldada talle kuuluva maaosa. Cohenitele kuulusid maja esimese korruse ruumid, seal asus ka nende apteek. Unruh ja ta ema elasid teisel korrusel.
Teise maailmasõja veteran Unruh vihastas, kui nägi, et tema püstitatud aeda ei ole. Ta läks oma korterisse, pani valmis püstoli ja laskemoona. Ta tegi ka oma vaenlastest nimekirja ja heitis magama.
Unruh läks pärast ärkamist, 7. septembril 1949 välja ja tappis naabruskonnas 13 inimest, kaasa arvatud Cohenite pereliikmeid. Ta amokki jooksmine kestis 30 minutit.
Kõige noorem hukkunu oli kuueaastane poiss, kes oli juuksurisalongis juukselõikusel.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7589111t1h0991.jpg)
Unruhi sihtmärgiks olid kohalikud äriomanikud, kuid ta tulistas ka neid, kes olid lihtsalt valel ajal vales kohas. Ta sisenes Cohenite apteeki, tappes nii pere kui ühe kliendi.
Unruh tappis Carly Novelli vanavanaisa, 40-aastase Maurice Coheni ja ta naise 38-aastase Rose Coheni.
Maurice Coheni 63-aastane ema Minnie Cohen üritas politseisse helistada, kuid Unruh lasi ta enne maha.
Unruh peitis end pärast massitulistamist oma korterisse, tulistades aknast maja piiranud politseinike. Lõpuks Unruh tabati ja ta taheti kohtu alla anda, kuid seda ei tehtud, kuna tal diagnoositi paranoidne skisofreenia.
Charles Cohen suri 2009. aastal olles 72-aastane. Enne surma antud intervjuus avaldas ta pettumust, et ta pere tapja Unruh ikka elus on.
Howard Unruh suri vaid kaks kuud pärast Cohenit, ta oli 88-aastane. Ta oli pärast tulistamist aastaid Trentoni psühhiaatriahaiglas ravil. 1993. aastal viidi ta eluaegsete vangide vanadekodusse.
Väidetavalt oli Unruh kogu oma elu kelkinud, et ta tulistamise ohvrite arv oli suur.
Carly Novelli ema Merry Novell sõnas USA meediale, et kui ta kuulis tütre koolis aset leidnud tulistamisest, meenus talle kohe ta isaga juhtunu.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7589115t1h557a.jpg)
«Mu isa kaotas massitulistamises oma pere ja see mõjutas teda kogu elu. Ta õpetas mind, et tuleb olla valvas ja tähelepanelik, kuid ma ei arvanud, et meie rahulikus ja vaikses linnas, midagi sellist aset leiab,» lausus ameeriklanna.
Merry Novelli sõnul ei lõppe massitulistamised USAs enne, kui muudetakse relvaseadusi.
«Ühiskonnas tuleb muuta suhtumist relvadesse ja nende kättesaadavusse. Lapsed ei peaks kartma minna kooli, et nad seal maha lastakse,» lausus õpetajana töötav Merry Novell.