:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7578651t1h14ac.jpg)
Taani kuninganna Margrethe II abikaasa, prints Henrik suri 13. veebruaril ning ta matus leiab aset 20. veebruaril Kopenhaagenis Christianborgi lossikirikus algusega kell 11.00 kohaliku aja järgi.
Taani prints Henrik tuhastatakse, ta tuhk puistatakse kodulossi aeda ja merre
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani õukonna teatel printsi surnukeha kremeeritakse, kuna ta ei soovinud enda matmist Roskilde katedraali, teatab The Guardian.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/04/6957847t1h681c.jpg)
Vastavalt prints Henriku korraldusele, puistatakse osa tema tuhast ta kodulossi, Fredensborgi lossi aeda ja teine osa merre.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583115t1hb844.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583109t1he760.jpg)
Prints Henriku surnukeha viiakse täna Fredensborgi paleest kuningapere ametlikku residentsi Amalienborgi paleesse, mis asub Kopenhaagenis.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583095t1haaef.jpg)
Fredensborgist Kopenhaagenisse on 40 kilomeetrit, taanlased saavad sel teekonnal jätta printsiga hüvasti.
Taanlased saavad printsile viimast austust avaldada 17. – 19. veebruarini Kopenhaageni Christiansborgi lossikirikus, kuhu surnukeha viiakse homme, 16. veebruaril. Taani kuninglik pere jätab printsiga hüvasti laupäeval, 17. veebruari hommikul enne seda, kui kirik avatakse rahvale.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583091t1h55d8.jpg)
Täna kell 8.00 kohaliku aja toimub Helsingøri Kronborgi lossi juures sündmus, kus Taani sõjaväelased tulistavad printsi mälestuseks kahuritest.
«20. jaanuaril toimuv printsi matus ei ole vastavalt Henriku soovile riiklik matus, vaid perekeskne,» teatas kuningliku pere pressiesindaja Lene Balleby.
Veel ei ole teada, kas lisaks pereliikmetele ka teiste Euroopa kuningakodade esindajad matusele tulevad.
Prints Henrik teatas 2017. aasta augustis meediale, et ta ei soovi oma surnukeha matmist Roskilde katedraali, kuhu Taani kroonitud pead maetakse. Prints põhjendas oma otsust, et ta ei saanud kunagi kuningas-kaasvalitsejaks, vaid oli prints.
«Olen kogu aeg olnud oma naisest samm tagapool. Miks ma peaks tahtma olla maetud paika, kuhu maetakse kunagi ka tema?» küsis prints.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/04/6957837t1h0f9a.jpg)
Prints Henriku tervis oli viimasel paaril aastal enne ta surma üsna halb, tal diagnoositi nii dementsus kui kopsus healoomuline kasvaja.
Taani kuningakoda ei ole veel avalikustanud printsi surma põhjust, kuid meedia oletuse kohaselt mängis selles mitu terviseprobleemi rolli.
Taani meedia teatel toimus prints Henriku tervise järsk halvenemine möödunud reedel, 9. veebruaril. Prints oli alates selle aasta algusest Kopenhaageni haiglas ravil, kuid hiljem viidi ta enda soovi kohaselt koju, et ta saaks surra pere keskel.
Prints Henrik oli sünnilt prantsuse krahv Henri-Marie-Jean André de Laborde de Monpezat, kes sündis 11. juunil 1934 Prantsusmaal Talance’is.
Ta abiellus Taani kroonprintsessi Margrethega 10. juunil 1967 Kopenhaagenis. Paaril on kaks poega, 1968 sündinud kroonprints Frederick ja 1969 sündinud prints Joachim, lisaks kaheksa lapselast.
Varem diplomaatilisel tööl olnud prints Henrik rääkis lisaks oma emakeelele prantsuse keelele ka taani, inglise, hiina ja vietnami keelt.