:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560027t1hf12c.jpg)
Rootsis toimub kolme nädala pärast Vasaloppet, mis on maailma kõige pikem ja vanem murmaasuusatamise maraton, kuid selle korraldajate teatel on nad kummalise probleemi ees, lund on sadanud liiga palju.
Maailma pikim suusamaraton on kummalise probleemi ees, liiga palju lund
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi meteoroloogide teatel on Kesk-Rootsis maha sadanud üle ühe meetri lund ning selline lumekiht on kogu 90 kilomeetri pikkusel Vasaloppeti rajal, teatab The Local.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560057t1h9552.jpg)
«Viimati oli nii palju lund 1988. aastal. Suusamaratoni seisukohalt on optimaalne lume paksus kuni 60 sentimeetrit, kuid osades paikades on kaks korda niipalju lund. Raja tegemine, joogipunktide püsti panemine ja parkimispaikade puhastamine on keeruline,» teatas Vasaloppeti korraldaja Tommy Höglund.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560029t1hdded.jpg)
Eelneval kolmel aastal sadas Rootsis talvisel ajal võrdlemisi vähe lund ja Vasaloppeti korraldajad pidid osasid rajalõike täitma kunstlumega.
2007. aastal rajati Mora lähedale Oxbergi kunstlumetehas, kust saadakse vajali lumi kui Vasaloppeti toimumise ajaks lund napib.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560045t1h61ca.jpg)
Höglundi teatel peaks selle aasta 4. märtsil minema Vasaloppeti starti 97 411 suusatajat.
«Õige lumega rada on ohutum kui kunstlumega rada, mis kipub minema väga libedaks. Kui raja on läbinud umbes 5000 suustajata, on sellel tekkinud libeidaid ja ohtlikke lõike. Kõik sõltub sellest, milline on temperatuur ööl vastu võistulust ja võistluse alguses,» selgitas korraldaja.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560025t1h6f20.jpg)
Höglundi arvates mõjutab ka Rootsi kliimat kliimasoojenemine ning tulevikus võib olla sooje ja lumeta talvi rohkem kui praegu.
Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, olles üks Worldloppeti suusamaratonidest.
Esimene Vasaloppet, mis sai oma nime Rootsi kuninga Gustav I Vasa kuulsal suuskadel põgenemise järgi 1521. aastal, leidis aset 19. märtsil 1922.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560095t1h5ad5.jpg)
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560.
Vasaloppeti põhivõistlus toimub igal aastal märtsi alguses. Sõidetakse Säleni ja Mora asula vahelisel rajal, mille pikkus on 90 kilomeetrit ja sõit toimub klassikatehnikas.