Eesti Muusikaauhinnad 2020

Katrin Lustil pidupäev: pressinõukogu mõistis «Kuuuurija» kahe kaebuse osas õigeks!

Katrin Lust

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Katrin Lusti autorisaade «Kuuuurija» tõi 2017. aasta sügisel eetrisse kaks lugu, millest üks rääkis Tallinas Koplis tegutsevast «kassivabrikust» ja teine konfliktist ilusalongide vahel. Mõlema juhtumi puhul tegid loos osalevad inimesed TV3 vastu kaebuse, kuid pressinõukogu otsusel ei rikkunud telekanal kummagi puhul head ajakirjandustav

«Kassivabrik» Koplis

Pressinõukogu arutas Oksana Zuiko kaebust 30. oktoobril 2017 TV3 eetris olnud «Kuuuurija» peale ja otsustas, et telekanal ei rikkunud head ajakirjandustava.

Saade räägib Tallinnas Koplis tegutsevast «kassivabrikust», kust tõukasside pähe ostetud kassid uutes kodudes surevad ja haigestuvad juba mõne nädala möödudes. Kui ostjad müüja poole pretensiooniga pöörduvad, siis saavad nad ähvarduste osaliseks. Saates näidatakse, kuidas «kassivabriku» pidajad ründasid ka «Kuuuurija» operaatorit.
 

«Kuuuurija»

FOTO: TV3

«Kuuuurija»

FOTO: TV3

Oksana Zuiko kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik sisenes tema koju ebaseaduslikult, ei tutvustanud ennast ja esitas ebaõigeid andmeid. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud võimalust kommentaariks ja et teda filmiti, kuigi ta selle keelas. Kaebaja märkis, et ei ela antud korteris kuus aastat, nagu saates öeldakse, vaid neli. Samuti ei pea kaebaja õigeks sõna «kassivabrik» kasutamist. Samuti on kaebaja hinnangul vale väide, et Aleksei Zuiko tegeleb kasside müügiga. Lisaks on saates Oksana Zuiko sõnul teisigi valeväiteid.
 

«Kuuuurija»

FOTO: TV3

Pressinõukogu otsustas, et TV3 saade «Kuuuurija» ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli teema avalikkuse seisukohast oluline ja kõik osapooled said sõna.

Pressinõukogu hinnangul oli ajakirjanik sunnitud kaebaja juurde sisenemisel kasutama ajakirjanduslikku eksperimenti, esinedes kassipoja ostjana. Varasematele katsetele kaebajaga ühendust saada Oksana Zuiko ei reageerinud. Kui ajakirjanik ütles, et on huvitatud kassipojast, sai ta kaebajaga kohe ühendust. Pressinõukogu hinnangul on antud asjas olemas avalik huvi ja seetõttu on ajakirjanduslik eksperiment põhjendatud.  Pressinõukogu peab põhjendatuks antud loo kontekstis sõna «kassivabrik» kasutamist, sest see kirjeldab inimestele ilmekalt kontrollimatut kassipoegade müüki.

«Pressinõukogu otsus oli ootuspärane ja väga vajalik. Selgitasin juba eelmisel aastal, et ajakirjanikku, kes teeb ajakirjanduseetika nõuetele vastavat ajakirjanduslikku eksperimenti, ei saa kuidagi hukka mõista, vaid sellist tegevust tuleb hoopis toetada. Kahjuks toimub samas asjas siiani kriminaaluurimine. Kui igale ajakirjanduslikule eksperimendile järgneks kriminaaluurimine, siis langeks Eesti ajakirjandusvabaduse indeksis Põhja-Korea lähistele. Tegemist on kordades ohtlikuma arenguga, kui Krossi ja Äripäeva vaidluses 10 000 euro väljamõistmine. Käesoleval juhul ähvardab eesti ajakirjanduse tippude koostatud ja Harju Maakohtu endise esinaise Helve Särgava poolt allkirjastatud otsusega igati professionaalseks hinnatud loo teinud ajakirjanikku kohtus süüdimõistmisel vanglakaristus,» ütles TV3 esindav vandeadvokaat Ants Nõmper.
 

Ilusalongide konflikt

Pressinõukogu arutas Sandra Napsepa kaebust 20. novembril 2017 TV3 eetris olnud «Kuuuurija» peale ja otsustas, et telekanal ei rikkunud head ajakirjandustava. Saade räägib konfliktist ilusalongide vahel.

Sandra Napsep kaebas Pressinõukogule, et saatejuht ei pidanud kinni lubadusest tagada ühe allika anonüümsus. Kaebaja ei ole ka rahul, et tema poolt saatejuhile antud materjali ei kasutatud. Samuti leiab kaebaja, et saates on segamini faktid ja arvamused. Kaebaja ei ole rahul, et saatejuht näitas eravestlusi luba küsimata ning avaldas faktivigu ja valet kaebaja kohta.

«Kuuuurija»

FOTO: TV3

Pressinõukogu otsustas, et TV3 ei ole saates «Kuuuurija» eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud sõna, nagu ka teine osapool. Pressinõukogu ei saa hinnata saates esinenud osapoolte väidete tõesust, ent saatejuht on võimaldanud mõlemal poolel oma seisukohad esitada. Pressinõukogu jätab rahuldamata kaebaja etteheited, et lugu ei tehtud tema esitatud näpunäidete järgi. Toimetusel on õigus valida oma fookus ja arvestada loo tegemise käigus kogutud materjalidega.

Tagasi üles