/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
/nginx/o/2014/05/01/2997712t1h5a07.jpg)
Taasiseseisvunud aja Eesti esimese presidendi Lennart Meri lesk Helle Meri rääkis «Pealtnägijale» antud pikas intervjuus, mis teda Eesti puhul kõige rohkem häirib ja miks ta on aastaid avaliku elu eest varjul olnud.
Helle Meri: ma pean olema õnnelik, et ma olen siin maa peal (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helle Meri, endise Eesti presidendi Lennart Meri lesk, andis täna «Pealtnägijale» harukordse intervjuu, kus rääkis enda tunnetest ja emotsioonidest seoses sellega, mis Eesti riigis on toimunud ning mida ta tundis pärast abikaasa surma, vahendab ERR.
Intervjuu alguses tegi «Pealtnägija» reporter Taavi Eilat selgeks, miks proua Meri kõik need aastad meedia eest varjus on olnud. Tema viimane teleintervjuu jääb aastasse 2009 ning viimane ametlik intervjuu 2013. aastasse. Endine esileedi sõnas, et tal olid südamega probleemid. «Ühel hetkel hakkas mootor streikima. Pump ei töötanud enam. Põhja-Regionaalhaigla arstid panid mulle käigu sisse. See oli kolm aastat tagasi. Praegu ma pean olema õnnelik, et ma olen siin maa peal,» ütles Helle Meri.
Kui Lennart ja Helle omavahel 1980. aastatel kohtusid, olid mõlemad veel abielus. Aga kohe kui need abielud said lõpetatud, registreerisid endine telemees Lennart Meri ja näitleja Helle enda abielu 1992. aastal.
Nende ainuke laps, Tuule Meri elab Soomes enda elukaaslasega. Proua Meri sõnade kohaselt meeldib talle seal rohkem.
Helle Meri tunnistas, et vaatamata kõigele, oli ka nende abielus hõõrdumist. «Kellel ei oleks?» vastas naine konkreetselt. Lennart Meri puhul oli avalik saladus see, et ta võis igale poole hiljaks jääda. Sama omaduse tõi Helle ka abikaasa puhul välja, kui omadus, mis teda kõige rohkem ärritas.
«Ma olin juba veerand tundi valmis ja vaatasin, et kell läheb üle, kell läheb üle, kell läheb üle,» sõnas proua Meri, viidates abikaasa ajameelsusele.
Taavi Eilat küsis mitmeid küsimus ka ajast, mil Eesti 20. augustil 1991 taasiseseisvus ning kuidas Merid selle kõigega seotud olid.
«Lennart Meri on nimetanud 22. augustit 91 enda kõige õnnelikumaks päevaks. Oli see tema kõige õnnelikum päev?» küsis Eilat.
«Ma arvan küll,» vastas Helle ohates. «Kui ikka mõelda seda aega, siis oli rind ikka nii kummis kui kummis.»
:format(webp)/nginx/o/2018/02/07/7553329t1h2221.jpg)
Taavi Eilat rääkis, kuidas taasiseseisvumise järel, mil Kadrioru lossist sai presidendi residents, ei olnud seal ei paberit ega pliiatsitki.
«Soome riigi abiga saadi Kadriorg tööle. Pliiatsit ja paberit ei olnud,» kinnitas ka Helle Meri, kes ütles, et Soomest saadeti veoauto Eesti poole koos kõige vajaminevaga teele.
Eilat rääkis veel natuke ka Kadrioru lossist. Ta tõi välja, et praegune president Kersti Kaljulaid otsustas abikaasaga mitte Kadrioru lossis elada. Sellele järgnes küsimus, kas selline otsus on proua Meri poolt mõistetav.
Helle Meri ütles jah. «Kadriorg ei olnud hubane ja kodune. Kogu aeg pidi tagajalgadel olema, sest inimesi pidevalt liikus ringi, ja kogu aeg pidi vaatama, kus mina pean olema ja kus laps peab olema,» põhjendas Meri.
Kuna Helle Meri kodus on palju pilte riigipeadest, kellega Lennardi presidendiks olemise ajal kohtuti, siis tõi endine esileedi ka ühel hetkel välja, et Hillary Clinton oli Lennartile heaks sõbrannaks.
«Head poliitikuid on need, kes on hästi haritud. Neil on selge maailmapilt ja mitte ei songi enda partei sees. Nad näevad maailma avaramalt,» kirjeldas Helle meri enda kogemustest lähtuvalt ideaalset poliitikut.
Proua Meri tunnistas, et Eesti Vabariigi algusaastatel, mil tema ja Lennart pidid Eestis rahvusvaheliselt kõige enam esindama, oli riigi loomise kuvandiks kõige enam Soome. Riik, kus väga kaua enda elust koos veeti.
«Eks me ikka tõmbasime Soome riigi pealt šnitti. Hirmus tahtmine oli riigi moodi välja näha,» sõnas Meri.
Helle Meri kirjeldas praegust presidenti institutsiooni teistsuguseks kui see tema ajal oli, ning ütles, et kuigi praeguste juhtide visioon talle võib-olla ei meeldi, ei tähenda see, et see visioon vale oleks.
Kui Lennart 91. aastal presidendiks kandideerima hakkas, siis tegi ta seda Arnold Rüütli vastu. Aga Arnold oli sihikindel ja võttis Merilt 2002. aastal sama rolli üles ja teenis riiki kuni Toomas Hendrik Ilvesi tulekuni.
Vaatamata kõrgele eale teeb Helle oma elamises majapidamistöid ise. Suuresti selle tõttu, et ta elab üksinda. Riik aga maksab jätkuvalt autojuhile palka edasi.
Lennart Meri kodune töökabinet tekitab Helles siiamaani aukartust ja tema neid ruume ei kasuta.
/nginx/o/2018/02/07/7553333t1ha28e.jpg)
Meie aja üks suurimaid riigijuhte Lennart Meri lahkus meie hulgast 2006. aastal ajukasvaja tõttu.
«Ma ei ole üldse nutunaine,» ütles Helle Meri, kirjeldades Lennarti lahkumist. «Inimesed peaksid oskama oma südant hoida ja peaksid oskama nutta, aga mina seda ei oska. Surmale eelnev oli eriti raske. Need haigla perioodid eriti.»
«See oli teie sünnipäev, kui ta lahkus,» ütles Eilat süngel toonil. «On see kõige kurvem päev teie elus?»
«Jah,» vastas proua Meri.
«Ja kuidas sellega toime tulla?»
«Sellega tuleb nii toime tulla, et enam halvemaks minna ei saa. Võib ainult paremaks minna," vastas endine esileedi.
Kõik, kes kunagi endale lähedase inimese kaotanud on, teavad, kui raske see võis olla.
/nginx/o/2017/10/12/7202503t1h23ef.jpg)
Helle Meri vastas ka pehmele kriitikale, et ta justkui ei tahtvat ennast teistele avada.
«See ei olegi tähtis, et ma peaksin end kohe kõigile avama. Minule endale meeldib küll, kui inimeses on saladus. Las teised otsivad seda saladust,» avaldas Meri.
Hommikuse ajalehe kõrvale sööb ta võileiba, ning see, mida ta loeb, paneb teda muretsema.
«See on hullumaja, mis praegu on, mina ei saa üldse aru mitte midagi. See on nii, et ma võin kõike teha, aga ma ei vastuta mitte millegi eest,» on Meri kriitiline. «Ma võin öelda, kellele tahes, kes sa oled, mis sa oled. Millal me ükskord inimeseks jääme?»