Itaalia maffia tekkele aitasid kaasa skorbuut ja sidrunikasvatus
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. veebruar 2018, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/06/7549627t1h2b1c.jpg)
Ühendkuningriigis Põhja-Iirimaa Belfasti ülikooli tehtud uuringu kohaselt tekkis 19. sajandil tsitrusviljade, kaasa arvatud sidrunite järele suur nõudmine, mille tõttu Itaalia lõunaosas, kaasa arvatud Sitsiilias hakati neid kasvatama.
Uurijate sõnul sai Itaalia maffia alguse Sitsiilia sidrunikasvatamisest, kuna kasvandused vajasid turvamist, et saaki ära ei varastataks, teatab Yle.
/nginx/o/2018/02/06/7549735t1h1a3e.jpg)
Euroopas ei ole just palju kohti, kus tsitruselised hästi kasvaksid ja suurt saaki annaksid, Sitsiilia saar on üks väheseid kohti.
/nginx/o/2018/02/06/7549575t1h4f9d.jpg)
Briti meremeeste ja mereväe sõdurite tervist 18. sajandi lõpul uurinud šotlasest arst James Lind sai aru, et meremeeste seas levinud skorbuuti saab ennetada puuviljade, kaasa arvatud sidrunitega.
/nginx/o/2018/02/06/7549571t1he35f.jpg)
/nginx/o/2018/02/06/7549605t1h527f.jpg)
/nginx/o/2018/02/06/7549607t1h1bf1.jpg)
Aneemiat, igemepõletikku, suu veritsemist ja hammaste väljalangemist põhjustav skorbuut tekib C-vitamiini puudusest.
/nginx/o/2018/02/06/7549729t1h2795.jpg)
Enne Lindi avastust tarbisid sidruneid vaid kõrgklassi esindajad, kes lasid valmistada sidruni baasil parfüüme ja õhuvärskendajaid.
Euroopas ja ka mujal maailmas tekkis sidrunite järele nõudlus pärast Napoleoni sõdasid 1815. aastal. Euroopas hakati sidruneid kasvatama eelkõige Itaalia lõunaosas ja Sitsiilia saarel, mille elanikud said sidrunite müügiga jõukaks.
19. sajandi kaubandusstatistika näitab, et 1850. aastal veeti Messina sadama kaudu 30 korda rohkem sidruneid ja sidrunimahla välja kui 12 aastat varem. Kõige enam ostsid Sitsiilia sidruneid USA, Suurbritannia ja Austria.
/nginx/o/2018/02/06/7549567t1h9771.jpg)
Belfasti ülikooli teadlased uurisid Sitsiilia sidrunite ekspordi kohta käivaid dokumente ajavahemikust 1881 – 1886 ja aastast 1900 ning leidsid, et sidruni- ja apelsinikasvandustes tegutsesid valvurite meeskonnad, mida saab pidada algseks maffiaks.
Maffia juurdumisele aitasid kaasa 19. sajandi alguses Itaalias läbi viidud maareformid, mille tõttu oli väikefarmereid ja –maaomanikke aina rohkem, nad olid eelkõige tsitrustekasvatajad.
Ühtne Itaalia kuningriik tekkis 1861. aastal, kuid noor riik oli ebakindel ja anarhiat oli palju. Väikefarmerid pidid oma saaki kaitsma ja varguste tõttu palkasid relvastatud salku seda tegema. Salkade ninameestest said kaupmehed ja vahendajad, kes tsirustekasvatajate saaki müüa aitasid ja vaheltkasu võtsid.
Nende kohta ei kasutatud 19. sajandil veel sõna maffia ega mafiooso. Uurijate sõnul ei ole täpselt teada, millal sidrunikasvandusi valvanud protomaffia üksustest sai täisvereline maffia.
/nginx/o/2018/02/06/7549741t1h9b3f.jpg)
20. sajandi alguses oli Lõuna-Itaalias, kaasa arvatud Sitsiilias, maffia kui kuritegelik organisatsioon juba olemas. Sealt levis see Itaalia teistesse osadesse ning koos itaallastest migrantidega ka USAsse.
Itaalia võimude ja meedia teatel ei ole Lõuna-Itaalias suudetud maffia tegevusele piiri panna. Maffia liikmed tegelevad ebaseaduliku äriga, neile kuulub bordelle, nad on narkokaupmehed ja nad pakuvad kalli raha eest äridele kaitset teiste omasuguste eest.
Itaalia võimud teatasid jaanuaris, et Cosa Nostra il capo dei capi (bosside bossi) Salvatore Riina surm võib Sitsiilias tuua kaasa konkureerivate maffiagrupeeringute vahelise sõja.
Riina suri 17. novembril 2017, olles 87-aastane.
/nginx/o/2018/02/06/7549557t1hb9a7.jpg)