«Kiired ja vihased» filmid panevad juhte alateadlikult kiirust ületama

Vin Diesel ja Paul Walker filmis «Fast and Furious»

FOTO: PLANET PHOTOS/PLANET PHOTOS/Scanpix

Ameerika Ühendriikides Marylandis tehtud uuringu kohaselt sõidavad kiiremini ja ületavad suure tõenäosusega kiirust need juhid, kellele meeldib filmisari «Fast and Furious» (Kiired ja vihased).

Harvardi meditsiinikooli teadlase Anupam Jena teatel uuris ta koos oma meeskonnaga autojuhte ja nende sõidustiili mitme aasta jooksul, eriti aga siis kui kinno jõudis uus «Kiired ja vihased» film, teatab The Sun.

Vin Diesel filmis «Fast and Furious»

FOTO: PLANET PHOTOS/PLANET PHOTOS/Scanpix

«Saime oma uuringus kinnituse, et juhid, kes sõitsid uue «Kiired ja vihased» filmi linastumise ajal näiteks kinodest mööda, lisasid kiirust ning nii mõnelgi juhul oli tegemist neis piirkondades lubatud sõidukiiruse ületamisega,» teatas Jena.

Teadlase sõnul üritasid juhid alateadlikult neis filmides nähtut jäljendada.

Vin Diesel ja Paul Walker filmis «Fast and Furious 4»

FOTO: LILO/SIPA/LILO/SIPA/Scanpix

Jena ja ta kolleegid vaatasid oma uuringus läbi 200 000 liiklustrahvi, mille Marylandi politseinikud andsid mitme aasta jooksul. Kiiruse üleatmise trahve tehti enim ajal, mil kinno jõudis uus «Kiired ja vihased» film.

Vin Diesel

FOTO: cosima scavolini/lapresse/Scanpix

«Meie uuring on esimene, mis näitas, kuidas filmid inimkäitumist, siinisel juhtumil autojuhtimist mõjutavad. Liiklusrikkumiste kohta välja antud trahvikviitungite arv oli aastate lõikes enamvähem sama, kuid uute «Kiired ja vihased» filmide kinno jõudmise ajal kasvas kiiruseületajate arv,» selgitas Jena.

Paul Walker (vasakul) ja Vin Diesel filmis «Fast & Furious»

FOTO: Jaimie Trueblood/AP/Scanpix

«Kiired ja vihased» filmid räägivad ebaseaduslikest võidukihutamistest. Nendes linateostes mängivad peaosi, Vin Diesel ja 2013. aastal liiklusõnnetuses hukkunud Paul Walker, keda kahes viimases filmis asendas ta vend Cody Walker. 

Paul Walker

FOTO: Kevan Brooks/AdMedia/SIPA/Kevan Brooks/AdMedia/SIPA/Scanpix

«Kogu aeg räägitakse, kuidas filmid, meedia ja sotsiaalmeedia meie käitumist mõjutavad, kuid seda on raske uurida. Meie uurimisobjektideks olid autojuhid, kuna nende käitumismuutus on kõige selgem ja seda on lihtsam uurida,» selgitas teadlane.

Jena teatel ei kutsu ta üles «Kiired ja vihased» filme stsenseerima, sest ka selliseid filme on vaja, et inimesed saaksid oma seiklusvajaduse ohutult kinos või kodus välja elada.

«Mulle meeldivad «Kiired ja vihased» filmid, need on hästi tehtud. Ma eeilistan neid vaadata omas kodus, mitte ise kihutamist katsetada. Soovitan seda ka teistele,» sõnas teadlane.

Paul Walker

FOTO: PLANET PHOTOS/PLANET PHOTOS/Scanpix

«Kiired ja vihased» filme on seni kokku kaheksa, kuid produtsentide teatel on plaanis teha ka üheksas ja kümnes film.

Esimene «The Fast and the Furious» valmis 2001, teine «Fast 2 Furious» 2003, kolmas «The Fast and the Furious: Tokyo Drift» 2006, neljas «Fast&Furious» 2009, viies «Fast Five» 2011, kuues «Fast&Furious 6» 2013, seitsmes «Furious 7» 2015 ja kaheksas « The Fate of the Furious» 2017.

Üheksas film selles sarjas peaks kandma pealkirja «Hobbs and Shaw» ja see jõuab vaatajateni tõenäoliselt 2019 ning kümnes film kas 2021 või edaspidi.  

Paul Walker hukkus 30. novembril 2013 Californias Valencias, olles oma sõbra Roger Rodase Porsches kaasõitjana. Rodas ei tulnud suurel kiirusel liikunud masina juhtimisega toime ja nad sõitsid vastu tänavavalgustusposti. Mõlemad mehed hukkusid. 

Paul Walker (vasakul) ja Roger Rodas

FOTO: Twitter/Twitter/Scanpix

Õnnetuspaik Californias Valencias, kus Paul Walker ja ta sõber Roger Rodas 2013 hukkusid

FOTO: Dan Watson/AP/Scanpix

Tagasi üles