/nginx/o/2008/10/27/86967t1hb2fc.jpg)
Iisraeli Heebrea ülikooli uuring näitas, et inimesed õppisid tuld tegema umbes 790 000 aastat tagasi ja see oskus tuli Aafrikast väljarändamisel kasuks.
Arheoloogid: tuletegemisoskus aitas inimesi Aafrikast väljarändel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased analüüsisid Jordani jõe orust leitud ränikive ja avastasid, et neid oli kasutatud tuletegemiseks, kirjutab Sciencedaily.com.
Varasemates uuringutes arvati, et inimesed olid võimelised tuld saama näiteks välgu tõttu põlema läinud puudest ja taimedest, viies need oma koopasse tuleasemesse.
«Ränikivide analüüs näitas, et neid on kasutatud tuletegemiseks. Varajased inimesed olid võimelised ise tuld tegema, mitte ei sõltunud mõne loodusfenomeni, nagu näiteks välgu poolt tekitatud tulest,» selgitasid teadlased.
Arheoloogid uurisid Jordani jõe orus asuvas Gesher Benot Yaagovis läbi 12 kultuurikihti.
«Nendest kihtidest leitud ränikivid ja muu niinimetatud tsivilisatsioonipraht näitas, et varajased inimesed olid suutelised tuld tegema, mitte ainult looduslikust süttimisest tekkinud tuld elavana hoidma,» lausus arheoloog Nira Alperson-Afil.
Alperson-Afil jätkas, et ränikivide leiukoht asub tähtsas paigas, Jordani jõe orus, mille kaudu toimus varajaste inimeste migratsioon.
«Lõke aitas varajasi inimesi end kaitsta kiskjate eest, kuid samas pakkus ka soojust ja valgust. Just tuli oli see, mis aitas inimesi uutesse piirkondadesse väljarändel,» selgitas arheoloog.