Video: Hispaania luureagendid murdsid 500 aasta vanuse koodi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. veebruar 2018, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/05/7546363t1h28a9.jpg)
Hispaania Centro Nacional de Inteligencia (CNI) agendid murdsid 500 aasta vanuse koodi, mis koosneb 237 kombineeritud tähest ja 88 sümbolist.
Tegemist on koodiga, mida kasutasid Aragoni kuningas Fernando II Katoliiklane (eluaastad 1452–1516) ja kindral Gonzalo Fernandez de Cordoba (eluaastad 1453–1515) omavahelises kirjavahetuses, teatab news.com.au.
/nginx/o/2018/02/05/7546373t1h9513.jpg)
/nginx/o/2018/02/05/7546381t1h1838.jpg)
Iga täht vastas 2–6 sümbolile nagu kolmnurgad, triibud või numbrid ja et asja segasemaks ajada, ei olnud kirjades sõnade ja fraaside vahel tühimikku.
Kesk-Hispaanias asuv Toledo sõjamuuseum pani kuninga ja ta kindrali vahelised kirjad näitusele 2015. aastal, paludes samas CNI koodimurdjatelt kirjade sisust arusaamiseks abi. CNI sai alguses uurimiseks kaks kirja, millest üks oli kirjutatud 1502. ja teine 1506. aastal.
/nginx/o/2018/02/05/7546367t1he925.jpg)
Ühe kirja allosasas oli kindral Cordoba jätnud paar vihjet, kuidas koodikirja lugeda ja selle abil hakkas kirjade mõistatus hargnema.
Nüüd suutsid CNI koodimurdjad koodi lahti muukida, nimetades seda Hispaania ajaloo üheks suuremaks mõistatuseks.
16. sajandil kasutati Euroopas koodikirju salainfo edastamiseks laialdaselt. Kui sellised kirjad langesid vaenlase kätte, siis võis võtta üsna kaua aega, et need lahti murda ning lahtimurdmise ajaks võis info juba vananenud olla.
CNI agentidel on nüüdseks dekodeeritud neli kirja, millest osa olid üle 20 lehekülje.
/nginx/o/2018/02/05/7546363t1h28a9.jpg)
Fernando II Katoliiklane (hispaania keeles Fernando II El Católico) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.
Ta korraldas rekonkista, ajades 1492. aastal maurid Hispaaniast välja ja rahastas Itaalia maadeuurija Christoph Kolumbuse reise Uude Maailma.
/nginx/o/2018/02/05/7546355t1h3696.jpg)
Kuningas ja ta kindrali vahelised kirjad on kirjutatud ajal, mil Prantsuse kuningas Charles VIII üritas vallutada Itaalias asuvat Napolit, mis oli sel ajal Aragoni kuninga kontrolli all.
Prantslased ei saanud Napolit endale ja lõpuks sai Itaalia sõjas võidu Aragoni kuningakoda, millele kuulus Napoli kuningriik aastatel 1504 – 1647.
Gonzalo Fernández de Córdoba (1. september 1453 Montilla – 2. detsember 1515 Córdoba), tuntud ka kui Consalvo Ernandes di Cordova ja Gonzalo de Córdoba, Napoli kuningriigi Gran Capitano (Suur kapten), Terranova, Santangelo, Andria, Montalto ja Sessa hertsog, oli Hispaania kindral, kes osales Itaalia sõdades. Ta reorganiseeris kujuneva Hispaania sõjaväe ja selle taktika.
Ajaloolase José Enrique Ruiz-Domèneci teatel näitavad kodeeritud kirjad, et Hispaania- Prantsusmaa võitlus ülemvõimu eest Vahemere piirkonnas, eriti Itaalias Napolis oli 16. sajandil väga intensiivne.