Norra mäesuusakoondise kampsun, mida koondislased peaksid kandma Lõuna-Koreas Pyeongchangi taliolümpiamängudel, on sattunud norrakate kriitika alla.
Norra mäesuusakoondise olümpiakapsunit seostatakse neonatsidega (3)
Põhjus on selles, et kampsunil on näha viikingite kultuurist pärit ruunikirja, mis viitab sõjajumal Tyrile ja selle on oma sümboliks võtnud Norra neonatside rühmitus Põhja vastupanuliikumine, teatab mtv.fi.
Möödunud sügisel reklaamiti Norra mäesuusakoondise kampsunit kui «ründavate viikingite» kehakatet, olles viide mäesuusakoondise hüüdnimele.
Norras on olümpiakoondise rõivad, kaasa arvatud nimetatud kampsun spordikauplustes müügil, kuid nüüd kaalutakse selle müügilt eemaldamist.
«Meie suurimaks mureks on, et kas järgmisel neonatside kogunemisel näeme mäesuusakoondise kampsuneid neonatside seljas,» sõnas House of Yarn kaupluse brändijuht Margaretha Finseth.
Finseth langetas otsuse, et tema kauplus neid kampsuneid ei müü.
Norra olümpia- ja mäesuusakoondise kampsunid valmistanud firma Dale of Norway juht Hilde Midthjell kommenteeris Finsethi otsust.
«Neonatside protestidel ja kogunemisel on näha ka Norra lippe. Me ei ole lõpetanud Norra lipu kasutamist, sama kehtib ka vaidlusaluse kampsuni kohta,» lausus Midthjell.
Norra Suusaliit langetas otsuse, et mäesuusatajad saavd ise valida, kas kannavad seda kampsunit või mitte. Osa mäesuusakoondise liikmetest teatasid sotsiaalmeedias, et nad ei soovi enda seostamist neonatsidega ja selle tõttu seda kampsunit ei kanna.
«Arvan, et mitte keegi meie mäesuusakoondise liikmetest ei pane seda selga,» teatas slaalomisõitja Jonathan Nordbotten.
Kiirlaskuja Kristin Lysdahl lisas, et kui nad kannaksid neid kampsuneid rahvusvahelise meedia ees, siis lahvataks suur skandaal ja seda neil vaja ei ole.
Norra ajaloolane Terje Emberland selgitas, et natsid nii Saksamaal kui Norras üritasid juba 1930. – 1940. aastatel viikingisümboleid enda poliitika ja propagandaga siduda.
Pyeongchangi taliolümpia kestab 9. – 25. veebruarini.