:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536981t1haa3e.jpg)
Kui varem arvati, et Kreekas joodi pronksiajal eelkõige veini, siis hiljutise uue arheoloogilise uuringu kohaselt pruulisid vanad kreeklased ka õlut.
Vein või õlu? Pronksiaja kreeklased oskasid teha nii veini kui pruulida õlut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Thessaloniki Aristotelese ülikooli arheoloogi Tania Valamoti sõnul leiti kaks pronksiajastu pruulikoda, mis näitavad, et ka õlu oli populaarne jook, teatab ancient-origins.net.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7537225t1h862d.jpg)
«Tegemist oli ootamatute leidudega, sest varamad leiud viitavad veinitootmisele. Arvatavalt hakkasid iidsed kreelased valmistama õlut teist Vahemere ääres elavate rahvaste mõjul, kellega neil kontaltid olid ja kellelt said õllepruulimise jaoks vajalikud teadmised,» selgitas arheoloog.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536897t1h8c52.jpg)
Kreeka arheloogid leidisd ühe iidse pruulikoja Archondikos ja teise Agrissas tehtud väljakaevamistel. Mõlemal hoonejäänusel oli märke tulekahjust ja taasrajamisest.
Archondikos leiti varajasest pronksiajast pärit idandatud teraviljajäänuseid kuid ka suured tõrred, kus õlut valmistati. Paigas olid alles maitsmistassid, mille abil võeti anumatest valmivat õlut maitsmiseks.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536895t1hae45.jpg)
Agrissast paljatus 3500 idandatud teravilja jäänust, mis pärinesid keskmisest pronksiajast. Selles paigas oli alles 45 savist õllemaitsmisnõud.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536899t1h19de.jpg)
Arheoloogide andmetel röstisid pronksiaja kreeklased idandatud teravilja, siis jahvatasid selle ja lõpuks segasid veega, jättes segu käärima.
«Neist kahest paigast leitud teravili ja anumad näitavad, et pronksiajastu kreeklased tegid mingit õlut. Mitte küll sellist, mida me tänapäeval õlle all tunneme, kuid selle joogi algelist varianti,» lausus arheoloog.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/20/7236175t1h5879.jpg)
Ta lisas, et vanad kreeklased pidasid õlut välismaiseks joogiks, mida jõid egiptlased, traaklased, früügialased ja armeenlased. Kreeklased eelistasid veini, kuid nüüdse leiu valguses näib, et Vana-Kreekas hakati naabrite eeskujul ka õlut valmistama.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536901t1h3092.jpg)
«Iidsed ülestähendused viitavad, et pronksiaja Kreekas tunti õlut, kuid seda seostati välisaladega. Kreeklased ise nimetasid õlut odraveiniks, mitte ei kasutanud selle kohta nimetust «õlu»,» teatas Valamot.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536981t1haa3e.jpg)
Kuigi Vana-Kreekas valmistati õlut, jäi põhiliseks siiski veinitootmine.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536877t1hed77.jpg)
Kreekas oli pronksiajastul Egeuse mere ümbruses kolm tsivilisatsiooni: Kreetal, Küklaadidel ja Kreeka maismaal.
Pronksiaeg algas Vahemeremaades III aastatuhande teisel poolel eKr ning lõppes raua kasutusele võtuga I aastatuhandel eKr.
Arheoloogi teatel on inimkonna väga varajastes kultuurides jälgi õlle tootmise kohta. Näiteks oskasid õlut teha sumerlased, vanad hiinlased ja gallialased.
Ei ole teada, milline inimkild ja millises paigas vamistas esmakordselt õlut.
«Meil on andmeid Peruu Andides elavate hõimude kohta, mille liikmed tegid õlut. Muumiate juusteanalüüsi kohaselt nautisid kohalikud hõimud alkoholi koos küpsetatud mereandidega,» sõnas teadlane.
Keskajal said mungad oma õlledega väga kuulsaks, on teada et siis eelistasid paljud õlut leivale.
Mehhikos aga valmistati ja valmistatakse seni õlut maisist.