Volgogradis, kuid ka Venemaa teistes paikades meenutatakse ja tähistatakse täna 75 aasta möödumist punaarmeele võiduka Stalingradi lahingu lõppemisest.
Pildid ja video: Stalingradi lahingu lõpust möödub 75 aastat (16)
Yle ja AP teatel leiab Volgogradis, mis kandis Teise maailmasõja ajal nõukogude liidri Jossif Stalini järgi Stalingradi nime, aastapäeva puhul aset 50 sündmust, kaasa arvatud sõjaväeparaad ning langenute mälestuseks lastakse aupauke.
Televisioonis näidatakse Stalingradi teemalisi mängu- ja dokumentaalfilme ning sõjaväelased ja ajaloolased räägivad õpilastele Stalingradi lahingust. Toimuvad ka näitused, etendused ja mälumängud, mis on pühendatud sellele lahingule.
Venemaa praegune valitsus kasutab agaralt Stalingradi võitu popagandana ja isamaalisuse kasvatamiseks. Venemaa president Putin on võrrelnud Krimmi poolsaare anastamist ja lahinguid Ida-Ukrainas Stalingradi alla 1942 – 1943 toimunud lahinguga. Samuti soovib ta nimetada Volgogradi taas Stalingradiks.
Ajaloolaste hinnangul oli Stalingradi lahing Teise maailmasõja üks verisemaid lahinguid, milles hukkus sadu tuhandeid nõukogude ja natsiarmee sõdureid.
Stalingradi all algasid lahingud 23. augustil 1942 ja lõppesid 2. veebruaril 1943, kui kindralfeldmarssal Friedrich Paulus ja 91 000 saksa sõdurit alla andsid.
Alla andnutest said sõjavangid, kes surid Nõukogude Liidu erinevates paikades asunud sõjavangilaagrites. Umbes 10 000 saksa sõdurit aga jätkas Stalingradis ja selle lähedal väikeste gruppidena sõdimist kuni veebruari lõpuni.
Friedrich Wilhelm Ernst Paulus (23. september 1890 – 1. veebruar 1957) oli Saksamaa relvajõudude ohvitser 1910 kuni 1943, saades tuntuks Saksa 6. armee juhtimisega Teise maailmasõja ajal Stalingradi lahingus, mis lõppes saksa vägede lüüasaamisega.
Hitler andis Paulusele käsu mitte alistuda ja kaitsa Stalingradi viimase meheni, kuid Paulus ei teinud seda.
Paulus olevat nõukogude vangistajatele öelnud, et ta ei soovi mingi Böömi kaprali pärast enesetappu teha nagu Hitler temalt pärast lüüasaamist ootas. Ta esines vangistuse ajal nõukogude raadios natsivastase propagandaga.
Paulus vabastati vanglast 1953. aastal ja kuni oma surmani elas ta Ida-Saksamaal Dresdenis. Ta maeti Badenisse oma 1949. aastal surnud naise kõrvale, kes polnud teda alates 1942. aastast näinud.
Saksamaalt ei lähe Venemaale Stalingradi lahingu lõppemise aastapäevale mitte ühtegi valitsusesindajat ega sõjaväejuhti.
Saksmaad esindavad Stalingradi lahingu 75. aastapäeval mõned vasakpoolsed poliitikud ja Vologogradi sõpruslinna Chemnitzi linnapea.
Saksamaale ei meeldi meenutada Teise maailmasõja sündmusi ega Adolf Hitleri kaotusi, kaasa arvatud Stalingradi lahingut, mis lõppes natside jaoks kaotusega.
Stalingradi lahingut peetakse Teise maailmasõja üheks murdepunktiks, millega algas natsiarmee häving.
Ukrainlaste jaoks Stalingradi lahingu aastapäev ühe ajaloolise fakti ja raamatu tõttu häiriv.
Stalingradi lahingu aastapäeva eel teatasid Ukraina võimud, et nad keelasid briti ajaloolase Anthony Beevori raamatu «Stalingrad» venekeelse kordustrüki.
Põhjus on selles, et Beevori andmetel hukkasid natside käsilasteks olnud natsionalistlikud ukrainlased massiliselt ukraina lapsi. Ukraina ajaloolaste teatel ei ole selle kohta tõendeid, kuid Beevori sõnul on.
Venemaa, mille sõdurid on seni Ida-Ukrainas, kritiseeris Ukrainat Beevori andmete kahtluse alla seadmises.
Venemaa Londoni saatkonna teatel on Ukraina otsuse keelata Beevori raamatu venekeelne uustrükk tsensuur ja Teise maailmasõja ohvrite solvamine.
Beevori «Stalingradi» peetakse selle lahingu teemalistest teostest kõige täpsemaks ja detailirohkemaks.
Samas on teada, et ka Venemaal esineb tsensuuri, sest varasemal ajal on sealsetest raamatukogudest ja poodidest eemaldatud mitmeid Beevori, kuid ka teise inglise ajaloolase John Keegani sõjaajaloo teoseid. Venelaste arvates on nii Beevor kui Keegan oma teostes fakte väänanud ning neis on ka otseseid valesid.
Saksa kindralstaap kasutas 1942. aastal ära olukorda, et Euroopas ei olnud teist rinnet ning võttis ette pealetungi idarinde lõunaosas. Sakslased viisid sinna kaks väegruppi, 900 000 meest, 17 000 suurtükki ja miinipildujat, üle 1200 tanki ja rohkem kui 1600 lennukit, mille abil taheti vallutada Doni ja Kubani alad ning Kaukaasia.
Saksa väeüksused jõudsid 23. augustil 1942 Stalingradi lähedase Volga jõeni ning tungisid 13. septembril linna, vallutades sellest enamiku.
Viis kuud kestnud tänavalahingud olid verised, eriti äge võitlus käis raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Tänapäeval asub Mamai kurgaanil Stalingradi lahingu kangelaste mälestusmärk.
Nõukogude Punaarmeel õnnestus 1942. aasta novembri lõpuks piirata ümber Saksa 6. armee ja osa 4. soomusarmeest, Stalingrad jäi lõpuks nõukogude sõdurite piiramisrõngasse ja linn vabastati sakslastest.
Nõukogude Liit kaotas Stalingradi lahingus umbes pool miljonit sõdurit, Saksamaa ja tema liitlased Rumeenia, Ungari ja Itaalia vähemalt 250 000 sõdurit. Lisaks veel haavatud ja vangi langenud, kes oli kümneid tuhandeid.
Stalingradi linn hävines pikajalises lahingus peaaegu täielikult.
Stalingrad nimetati 1961. aastal ümber Volgogradiks, mil Stalin oli juba surnud ja ta kultus hakkas vähenema.
Volograd on üks neist Venemaa linnadest, kus sel suvel toimuvad jalgpalli MMi kohtumised.