Pildid ja video: prantslannast mägironija jäi «tapjamäel» vaevu ellu, ta kaaslane hukkus (2)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. veebruar 2018, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakistani niinimetatud tapjamäel Nanga Parbatil roninud prantslanna Elizabeth Revol jäi seal vaevu ellu, kuid ta ronimiskaaslane, poolakas Tomasz Mackiewicz hukkus.
Pakistani päästjad leidsid mäelt alla laskunud ja hallutsinatsioonide all kannatanud prantslanna, kes nüüdseks on Šveitsis Haute-Savoie piirkonna haiglas ravil, teatab The Guardian.
Arstid uurivad külmakahjustusi ta sõrmedel ja vasaku jala varvastel, et langetada otsus, kas mõni sõrm või varvas tuleb amputeerida.
Revol tegi neljanda ja Mackiewiczil kolmanda katse, jõudmaks Pakistani kõrguselt teise mäe, 8125-meetrise Nanga Parbati tippu, kuid neid takistas halb ilm, millega kaasnes järsk temperatuurilangus koos tugeva tuulega.
Revol kaalus pärast karmi ronimiskogemust ja vaevuga pääsemist vaid 43 kilogrammi.
Prantslanna lahkus kodumaalt 15. detsembril 2017 ja jõudis Pakistanis enne ronimist aklimatiseeruda. Tema, Mackiewicz ja teised ronijad asusid mäge vallutama 20. jaanuaril, kui ilma oli selge ja ilmaennustus neid soosiv.
Nii Revol kui Mackiewicz olid tipule üsna lähedal, kuid ilm halvenes ja poolakas teatas prantslannale, et tal on tekkinud lumepimedus ja orientatsioon on kadunud. Nad langetasid otsuse, et ei saa enam edasi ronida ja peavad hakkama laskuma.
«Tomasz hoidis minust kinni ja nii me laskusime pimeduses, kuid siis tekkisid tal hingamisraskused. Ta võttis kaitseprillid ja näokatte eest, samuti kindad käest. Nina, põsed ja näpud muutusid ühe hetkega valgeks, ta oli kurnatud,» meenutas naine.
Nad peitsid end lihast ja luust läbi lõikava tuule eest jääst koopasse. Hommikul ilmnes, et Mackiewicz on nii nõrgaks jäänud, et ta ei jõua enam liikuda. Revoli sõnul hakkas ta kaaslase suust verd voolama, mis näitas, et ta siseorganitega, eelkõige kopsudega ei ole kõik korras ning tal on tekkinud kõrgmäestiku tõbi.
Revol üritas abi kutsuda, kuid raadioside oli katkendilk ja osa ta sõnumeid ei jõudnud teistele grupi liikmetele ja päästjatele kohale.
Päästjad soovitasid Revolil laskuda 6000 meetri peale ja teatasid, et toovad Mackiewiczi 7200 meetri kõrguselt ise alla.
Prantslanna jättis kaaslase maha, öeldes talle enne, et päästja on tema poole teel ja hakkas ise laskuma.
Revol lootis, et päästjad jõuavad temani sama päeva õhtuks, kuid ei jõudnud ja tal tuli veel üks öö lumes veeta.
«Teadsin, et mina pääsen eluga, kuid Tomasze suhtes ma nii kindel ei olnud, sest minu lahkudes oli ta väga nõrgaks jäänud. Mind aga tabas samuti kõrgmäestikutõbi ja ma hakkasin hallutsinatsioone nägema. Võtsin ühe saapa jalast, et annetada see inimestele, kes minu arvates tõid mulle sooja teed,» lausus prantslanna haiglas olles.
Ta oli ilma vasaku jala saapata viis tundi enne kui pääses, selle tõttu said ta varbad külmakahjustuse.
Kui päästekopterit ikka ei saabunud, võttis naine oma viimase jõu kokku, et jõuda lähimasse vahelaagrisse ja see õnnestus. Sealt transporditi ta helikopteri abil Islamabadi, edasi Šveitsi haiglasse.
Revoli sõnul loodab ta paraneda ja mägironimisega jätkata.
