:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534121t1hb1c7.jpg)
Lieven, mille kohta on erinevates allikates kasutatud ka nimekuju Lywen, Liewen ja Liwe, läti keeles Līvens, on aadlisuguvõsa, millel on Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa, Venemaa ja Rootsi harud.
Kas briti tuntud ajaloolane on liivlaste vanema Kaupo kauge järeltulija?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lievenite pärimuse kohaselt põlvnevad nad liivlaste kunagise, 12. – 13. sajandil elanud vanema Kaupo naisliinist. Kaupo ainus poeg Berthold hukkus 1210. aastal Ümera lahingus.
Lievenite suguvõsa andmetel lasi Kaupo end tsistertslasest misjonäril Theoderichil ristida ja ta reisis Rooma, kus paavst Innocentius III andis talle aadlitiitli. Liivimaale viitavalt said Kaupo ja ta järglased nimeks Lieven.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534101t1hc354.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534119t1h6734.jpg)
Kaupo kaugeks järglaseks saab pidada briti tuntud ajaloolast, kelle uurimisteemaks on eelkõige Venemaa tsaari- ja keisririik ning Euroopa kuningakojad ja aadlisuguvõsad, Dominic Lievenit, kes pärineb Lievenite Kuramaa ja Venemaa harust. Ta ei ole küll otseselt oma töödes ja teostes Kaupot maininud, kuid on talle viidanud.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534121t1hb1c7.jpg)
Cambridge’i ajaloolane ja Briti Akadeemia liige Dominic Lieven on ka Venemaa keiserliku õukonna viimase kammerhärra, vürst Wladimir Guedroitzi (eluaastad 1873 – 1941) lapselapselaps.
Ajaloolase isale Alexander Lievenile meeldis rõhutada, et ta kauge esiisa oli liivlane Kaupo, tänu kellele nende suur dünastia alguse sai.
Dominic Lievenil on kaks õde ja kaks venda, kes samuti on Ühendkuningriigis üsna tuntud.
Dominic Lieveni eelkäija oli ka Christopher Lieven (eluaastad 1774 – 1839), kes oli 1812 - 1834 Venemaa keisririigi suursaadik Londonis.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534099t1h7cfb.jpg)
Christopher Lieveni abikaasa oli Dorothea von Benckendorff (1785 – 1857), kes oli Peterburi üks kuulsamaid seltskonnadaame.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534095t1haf8d.jpg)
Andmed liivlaste vanema Kaupo kohta pärinevad peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast, kus teda on mainitud mitu korda enam kui näiteks Eesti Lõhavere linnuse vanemat Lembitut.
Teada on, et Kaupo sai 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus, mis toimus Sakalas, surmavalt haavata ja ta suri oletatavalt järgmisel päeval.
Madisepäeva lahingus purustas Mõõgavendade Ordu koos Riia piiskopi ja latgalite sõjaväega kuuest Munias-Eesti maakonnast kokku kogutud väe, mida juhtis Lembitu.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534109t1h642c.jpg)
Mitmetes ajaloolistes uuringutes on Kaupot nimetatud reeturiks, kuna ta lasi end ristida ja võitles kristlastest anastajate poolel nii liivlaste, eestlaste kui leedulaste vastu. Samas on ka neid, kelle arvates oli Kaupo tulevikku suunatud liider, kes tahtis oma rahvast teha eurooplased.
Koiva jõe ääres Turaidas resideerunud Kaupo on väidetavalt maetud Krimuldasse, kus tal oli lisaks Turaidale veel üks linnus.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7534093t1h4d8e.jpg)