Kas briti tuntud ajaloolane on liivlaste vanema Kaupo kauge järeltulija?

Dominic Lieven

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Lieven, mille kohta on erinevates allikates kasutatud ka nimekuju Lywen, Liewen ja Liwe, läti keeles Līvens, on aadlisuguvõsa, millel on Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa, Venemaa ja Rootsi harud.

Lievenite pärimuse kohaselt põlvnevad nad liivlaste kunagise, 12.  – 13. sajandil elanud vanema Kaupo naisliinist. Kaupo ainus poeg Berthold hukkus 1210. aastal Ümera lahingus.

Lievenite suguvõsa andmetel lasi Kaupo end tsistertslasest misjonäril Theoderichil ristida ja ta reisis Rooma, kus paavst Innocentius III andis talle aadlitiitli. Liivimaale viitavalt said Kaupo ja ta järglased nimeks Lieven.

Lievenite aadlisuguvõsa vapp

FOTO: wikipedia.org

Paavst Innocentius III keskaegsel joonistusel

FOTO: wikipedia.org

Kaupo kaugeks järglaseks saab pidada briti tuntud ajaloolast, kelle uurimisteemaks on eelkõige Venemaa tsaari- ja keisririik ning Euroopa kuningakojad ja aadlisuguvõsad, Dominic Lievenit, kes pärineb Lievenite Kuramaa ja Venemaa harust. Ta ei ole küll otseselt oma töödes ja teostes Kaupot maininud, kuid on talle viidanud.

Dominic Lieven

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost

Cambridge’i ajaloolane ja Briti Akadeemia liige Dominic Lieven on ka Venemaa keiserliku õukonna viimase kammerhärra, vürst Wladimir Guedroitzi (eluaastad 1873 – 1941) lapselapselaps.

Ajaloolase isale Alexander Lievenile meeldis rõhutada, et ta kauge esiisa oli liivlane Kaupo, tänu kellele nende suur dünastia alguse sai.

Dominic Lievenil on kaks õde ja kaks venda, kes samuti on Ühendkuningriigis üsna tuntud.

Dominic Lieveni eelkäija oli ka Christopher Lieven (eluaastad 1774 – 1839), kes oli 1812 - 1834 Venemaa keisririigi suursaadik Londonis.

Christopher Lieven

FOTO: wikipedia.org

Christopher Lieveni abikaasa oli Dorothea von Benckendorff (1785 – 1857), kes oli Peterburi üks kuulsamaid seltskonnadaame.

Dorothea von Benckendorff

FOTO: wikipedia.org

Andmed liivlaste vanema Kaupo kohta pärinevad peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast, kus teda on mainitud mitu korda enam kui näiteks Eesti Lõhavere linnuse vanemat Lembitut.

Teada on, et Kaupo sai 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus, mis toimus Sakalas, surmavalt haavata ja ta suri oletatavalt järgmisel päeval.

Madisepäeva lahingus purustas Mõõgavendade Ordu koos Riia piiskopi ja latgalite sõjaväega kuuest Munias-Eesti maakonnast kokku kogutud väe, mida juhtis Lembitu. 

Mõõgavendade ordu vapp

FOTO: wikipedia.org

Mitmetes ajaloolistes uuringutes on Kaupot nimetatud reeturiks, kuna ta lasi end ristida ja võitles kristlastest anastajate poolel nii liivlaste, eestlaste kui leedulaste vastu. Samas on ka neid, kelle arvates oli Kaupo tulevikku suunatud liider, kes tahtis oma rahvast teha eurooplased.

Koiva jõe ääres Turaidas resideerunud Kaupo on väidetavalt maetud Krimuldasse, kus tal oli lisaks Turaidale veel üks linnus. 

Liivlaste vanema Kaupo oletatav matmispaik, millel on mälestuskivi

FOTO: wikipedia.org

Tagasi üles