Video: Vietnami sõja ikoonilise foto tegemisest möödub 50 aastat, mis sai tulistajast?

Lõuna-Vietnami kindral Nguyen Ngoc Loan laseb maha Vietkongi ühe juhi Nguyen Van Lemi

FOTO: Eddie Adams/AP/Scanpix

Uudisteagentuuri Associated Press fotograaf Eddie Adams (1933 – 2004) jäädvustas Vietnami sõja ajal Saigonis tänavalahinguid, saades ka Vietnami sõja ühe ikoonilise foto, millel on näha Lõuna-Vietnami armee brigaadikindralit Nguyen Ngoc Loani suunamas püstolit vangi pea juurde. Selle foto tegemisest möödub 50 aastat. 

1. veebruaril 1968 langes Lõuna-Vietnami armee kätte Nguyen Van Lemi, keda peeti Lõuna-Vietnami kommunistliku vastupanuorganisatsiooni Vietkongi üheks juhiks, teatab AFP. 

AP fotograaf Eddie Adams

FOTO: wikipedia.org

USA ja Lõuna-Vietnami armee sai üllatuse osaliseks kui 1968. aasta jaanuari lõpul käivitus Vietkongi  ja Põhja-Vietnami armee pealetung kogu Lõuna-Vietnamis. Lahingutest ei jäänud puutumata ka Saigon.

Saigon 1968. aasta veebruaris

FOTO: Eddie Adams/AP/Scanpix

Lõuna-Vietnami armee sõdurid aitavad 1968. aasta alguses Saigonis haavatud tsiviilelanikke

FOTO: Eddie Adams/AP/Scanpix

Fotograaf Adams jäädvustas lahinguid, saades pildile ka Loani ja ta vangi Lemi.

Vietkongi ühe juhi Nguyen Van Lemi tabamine

FOTO: Eddie Adams/AP/Scanpix

«Arvasin, et kindral lihtsalt hirmutab vangi relvaga. See oli huvitav moment ja ma jäädvustasin selle. See oli nii üllatav kui hirmutav, et ta vangi maha lasi. Sain fotoseeria alates mehe vangi võtmisest kuni ta mahalaskmiseni. Tulistamise ohver kukkus tänavale, näha oli verd ja ta suri kiiresti,» sõnas fotograaf.

Lõuna-Vietnami kindral Nguyen Ngoc Loan laseb maha Vietkongi ühe juhi Nguyen Van Lemi

FOTO: Eddie Adams/AP/Scanpix

Sellest intsidendist on olemas ka filmilõik, mille  tegi USA kanali NBC kaameramees Vo Suu.

Adams sai selle Vietnami sõja fotoga 1969. aasta mais Pulitzeri auhinna ning nimetatud fotot kasutatakse sageli Vietnami sõda kirjeldavate artiklite juures ja raamatutes.

Nguyen Van Lem langes brigaadikindral Nguyen Ngoc Loani ja ta meeste kätte Saigonis massihaua juures. Lem ja ta kaaslased olid maha lasknud 34 tsiviilelanikku  ja politseinikku. Lisaks oli Lemi sõdurid rünnanud Go Vapi sõjaväebaasi, tappes kindralleitnanti Nguyen Tuani. Lemi kahtlustati ka Tuani naise, kuue lapse ja 80-aastase ema tapmises.

Adamsi fotod said hiljem karmi kriitika osaliseks, sest neil on näha, kuidas relvastatud sõjaväelane tapab relvastamata vangi.  USA Vietnami sõja vastane liikumine kasutas nimetatud fotosid oma protestiliikumises.

Kindral Loan sai paar nädalat pärast ikoonilise foto tegemist haavata ja ta üks jalagdest tuli amputeerida. Austraalia haigla keeldus Loani ravimast just selle tõttu, et ta lasi relvastamata vangi maha. Lõpuks oli USA nõus vietnamlasest sõjaväelast ravima ja ta viidi USA välihaiglasse. 

Adams uuris haiglas olnud Loanilt, mis toimus ja mida mees tulistades tundis. Lisaks asus fotograaf vietnamlast kaitsma, kui teda verbaalselt rünnati.

Kindral Loan ja ta pere põgenesid Vietnami sõja lõpuperioodil 1975. aastal Lõuna-Vietnamist, pääsedes USAsse. Nad avasid Washingtoni lähedal Burke’is kiirtoidukoha, kus lisaks hamburgeritele ja pitsadele sai süüa ka Vitenami klassikalisi tänavatoite.

Endine kindral loobus toiduärist 1991 kui tal diagnoositi vähk. Ta suri 1998. aastal 67-aastasena.

Adamsi sõnul osutus tema kaamera kindrali püstolist tugevamaks.

«Kindral tappis Vietkongi sissi. Mina tapsin kindrali oma kaameraga, seega on kaamerad ja fotod maailma kõige tugevamad relvad,» kirjutas Adams aastaid hiljem.

Vietnami sõda (1955–1975) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.

Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964.aasta Tonkingi lahe intsident.

Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud ning USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi.

Vietnami sõda jagatakse kolme etappi: 1946 – 1954 oli sõda Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel ning 1964 – 1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega.

Fotod Vietnami sõjast

FOTO: wikipedia.org

Kolmas osa oli 1979 veebruarist-märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani Vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat.

Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000.

Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda.

Möödunud aastal valmis USAs Vietnami sõjast kümneosaline põhjalik dokumentaalsari «The Vietnam War», mille taga on mitmete auhindadega pärjatud dokumentaalfilmide tegijad Ken Burns ja Lynn Novick, kellel kulus materjali kokkupanemiseks ja sarja tegemiseks kümme aastat.

Sarjas heidetakse pilk Vietnami ajaloole, nii sõjale eelnenud kui järgnenud ajale ning asjaoludele, mille tõttu sõda tekkis.

Eestis näeb seda sarja Kanal 12 kolmapäeviti kell 21.30. 

Tagasi üles