:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7532343t1hd393.jpg)
Sel nädalal on levinud nii meedias kui sotsiaalmeedias video, millel väidetavalt on näha rotti üsna inimese kombel dušši võtmas.
Video: dušši võtnud rott ei ole tegelikult rott
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnitamata andmetel Peruus tehtud video juures selgitati, et rotid on puhtad loomad, sest ka nemad pesevad end regulaarselt, teatab Newsweek.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7532347t1hd2b0.jpg)
Videol on näha looma seebisena, kuid tegelikkuses ei kasuta need närilised seepi, sest na ei vaja seda.
Loomakaitsjate arvates oli selles videos esinenud looma elu ohtu seatud, sest seebis olevad ained võivad teda kahjustada. Nad selgitasid, et rotid puhastavad end lakkumisega.
Veel märgati, et oletatud rott oli küll seebine ja hõõrus ennast, kuid millegipärast ta ei pesnud seepi maha.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7532349t1h0c01.jpg)
Videot nägid ka mõned zooloogid, kes kinnitaisd, et sellel videol ei ole näha rotti, vaid hoopis Lõuna-Ameerikas elavat närilist pakaraanat (Dinomys branickii).
«Sel loomal on suur pea, ta on kahel tagumisel jalal, esikäpad on väga liikuvad, tal on lühike paindumatu saba ja karvavärv näitab selgelt, et tegemist on pakaraanaga. Teada on, et see video tehti Peruus, kus pakaraanad on levinud,» sõnas USA Chicago ülikooli evolutsioonibioloog Dallas Krentzel.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7532345t1h7db9.jpg)
Ameeriklane lisas, et pakaraanad on arboreaalsed ehk elavad puude otsas, samuti suudavad need loomad kerge vaevaga tagumistel jalgadel edasi liikuda.
Mitmetes loodusfilmides on neid närilisi näha liikumas püstasendis kahel jalal.
«Kuna pakaraanat saab püsti seisma panna, siis oli lihtne teha video, millel väidetakse, et sellel on rott, kes end nagu inimene peseb. Pakaraanad seisvad tagajalgadel kui nad näiteks söövad või end puhastavad, kasutades tegevuses esikäppi,» lisas evolutsioonibioloog.
Krentzeli sõnul jääb videol kohe silma, et end pesev loom on rotist suurem ja tal on tugev ja võimas pea. Kui rottidel on pikk ja kitsas saba, siis pakaraanadel ei ole.
«Videol nähtav pakaraana pandi kraanikuassi, seebitati sisse ning loom üritas seebist vabaneda. Tegelikult ei ole selline pesemine pakaraanale omane, seep võib rikkuda ta naha tasakaalu ja tekitada haigusi. Minu silmis on sellele videol tegemist loomapiinamisega,» lausus ekspert.
Kodurott on keskmiselt 20 sentimeetrit pikk ja kaalub 250 grammi, pakaraana aga 80 sentimeetrit pikk ja kalaub kuni 15 kilogrammi.