Microsofti asutaja ja miljardär Bill Gates avalikustas, et ta eakal isal tekkis dementsust põhjustav terminaalne neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi ja ei ole välistatud, et see võib vanemas eas ka temal tekkida.
Bill Gates kardab, et tal tekib Alzheimeri tõbi
62-aastane Gates annetas suure summa aju-uuringute jaoks ja Alzheimeri tõvele ravimi leidmiseks, teatab The Guardian.
Gatesi sõnul andis ta 100 miljonit dollarit leidmaks Alzheimeri tõvele ravi, sest ta isa diagnoos muutis ta murelikuks, et kas temal ka võib kunagi see haigus tekkida.
«Ühe rohkem vanemaealisi haigestub Alzheimeri tõppe ja see on kurb. Olen kindel, kui suunata kapital selle haiguse ravimi väljatöötamisele, siis on ka tulemusi. Loodan, et see haigus ei teki mul niipea,» lausus filantroobist ärimees.
Gatesi sõnul on ta töö selline, mis nõuab mõtlemist, loomingulist lähenemist, kaasamõtlemist ja erinevate asjaolude nägemist ning sellega saab ta oma aju töökorras hoida.
Gates esines Alzheimeri tõve teemal kanalis NBC, kus ta andis intervjuu California ekskuberneri Arnold Schwarzeneggeri endisele naisele, saatejuht Maria Shriverile. Schwarzeneggeri eksnaise isa Sargent Shriver suri Alzheimeri tõve tagajärjel.
«Teie isa mõjutas Alzheimer, see mõjutab ka minu isa. Saame selle haigusega võidelda ja inimlikku tragöödiat vähendada investeeringute abil Alzheimeri tõve uurimiseks ja ravimi väljatöötamiseks,» teatas Gates.
Ärimehe sõnul peavad arstiteadlased leidma, millal see tõbi tegelikult alguse saab ja kuidas oleks kõige efektiivsem sellesse haigestumist ennetada.
Gatesi sõnul ei saanud ta nooremana oma isaga läbi, sest isa silmis olid tema plaanid liiga hulljulged, kuid hiljem on ta aru saanud, et isa oli talle suureks eeskujuks.
Bill Gates ja ta naine Melinda Gates on maailmas kõige jõukamad, Forbesi andmetel on nende vara suurus 92,7 miljardit dollarit.
Pärast Microsofti juhi kohalt lahkumist on Gates tegelenud heategevusega. Gatesil ja ta naisel on nendenimeline fond, mille rahaliste vahendite abil aidatakse näiteks arengumaades võidelda HIV ja malaariaga.
Gates lisas, et ta pööras oma tähelepanu Alzheimeri tõvele ka selle tõttu, et senised meditsiiniuuringud on olnud pinnapealsed ja aeglased.
«Olen optimist. Loodan, et uue lähenemise ja uute uuringutega on meil Alzheimeri tõve ravim olemas juba 10 – 15 aastaga,» lausus tuntud ameeriklane.
Pool Gatesi 100 miljonist dollarist läheb Dementsuse fondile, mis tegeleb demnetsushaiguste uuringutega ja loodab uue lähenemisega leida haigustele ravi.
Teine osa aga USA patsientide registrile, mille kaudu otsitakse inimesi Alzheimeri ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste uuringutele katsealusteks.
Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1901. aastal saksa psühhiaater Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud.
Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel, kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas.
2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.