:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529237t1he205.jpg)
Soome ringhääling Yle kutsub soomlasi üles õnnitlema naaberriiki Eestit, mis saab 24. veebruaril 100-aastaseks.
Soomlasi kutsutakse üles 100-aastast Eestit õnnitlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomlastel tuleks kirjutada paberile või kaardile eestikeelne õnnitlus «Palju õnne, Eesti!» või midagi sarnast, teha sellest foto ja saata kuni 10. veebruarini Yle toimetusse.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529239t1h5467.jpg)
Samuti võiks teha koos õnnitlusega selfi, et ka õnnitleja näha oleks.
Lisada võiks ka selle, milline on õnnitleja seos Eestiga, miks ta on Eestit on külastanud ja kas külastatakse veel.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529241t1h595d.jpg)
Yle leheküljel on ka kirjutuskast, mille kaudu saab samuti õnnitlusi saata.
Yle avaldab Soomest Eestile saadetud õnnitlused Eesti iseseisvuspäeval, 24. veebruaril.
Õnnitlus on valmis näiteks Yle hommikutelevisiooni saatejuhil Nicklas Wanckel.
«Jätkake järgmised 100 aastat samas taktis,» teatas saatejuht.
Wancke arvates on Eesti Soomest mitmes mõttes ees, näiteks Eesti ringhäälingu ERRi uus ja kaasaaegne uudistestuudio, mida ta nägi möödunud aasta lõpul, tegi ta kadedaks.
«Mulle tundus, nagu oleksin sattunud kosmoseraketti,» nentis Wancke.
Soome ajakirjanik Toivo Haimi käib Eestis mitu korda aastas, talle pakub huvi Eesti kultuur ja ajalugu.
«Olen suur Georg Otsa fänn. Ta laulis nii eesti, vene kui soome keeles. Ta on tähtis, aidates nõukogude ajal eestlust ja põliskultuuri säilitada,» lausus ajakirjanik.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529319t1h6ec6.jpg)
Meteoroloog Kerttu Kotakorpi aga soovib Eestile juubeliaastaks palju päikest ja suvesooja.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529301t1h4590.jpg)
«Eesti asub Soomest lõunas, loomulikult peab seal olema soojem ja päikeselisem kui Soomes,» arvab meteoroloog.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529303t1hbef2.jpg)
Soome iseseisvus Vene keisririigist 6. detsembril 1917 kui Eduskund kuulutas Soome vabariigiks. 1918. aasta alguses tunnustas uut riiki Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Prantsusmaa.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529291t1h1b51.jpg)
Eesti isesesvus paar kuud hiljem kui Soome. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu teatas 15. novembril 1917, et eestlastel on õigus oma riigile ja iseseisvusele.
Eestimaa Päästekomitee, mis oli 19. veebruaril 1918 loodud Eesti riigivõimuorgan, kuulutas 23. veebruaril 1918 iseseisvusmanifesti välja Pärnus ja 24. veebruaril 1918 Tallinnas.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatakse igal aastal 24. veebruaril.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529343t1h5935.jpg)