:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528259t1h086e.jpg)
USA Albany ülikooli vandenõuteoreetikust teadlase Gordon Gallupi teatel sündis ligi 100 aastat tagasi Florida laboris inimese-šimpansi hübriid, kes kaotas elu kui teda uurinud arstiteadlased ta «inimlikust» käitumisest paanikasse sattusid ja ta tapsid.
Evolutsioonipsühholoog Gallup kasutab selle inimlooma kohta ingliskeelset sõna «humanzee», olles kokku pandud sõnadest «human» (inimene) ja «chimpanzee» (šimpans), teatab The Sun.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528251t1h35d7.jpg)
Kuid selle olendi kohta on kasutatud ka «chuman», mis on sõnadest «chimp» (šimpans) ja «man» (inimene) ning «manpanzee», mis on sõnadest «man» (inimene) ja «panzee» (šimpans).
Ameeriklase sõnul katsetati USA ja Lääne-Euroopa teaduslaborites 1920. – 1930. aastatel inimese ja šimpansi hübriidide loomist, kuid tema andmetel ei olnud need katsed kuigi edukad.
Gallupit tuntakse ta kuulsast enesemärkamise testist, mille abil sai tõestada, et primaadid tunnevad oma peegelpildi ära.
Gallupi andmed inimese-šimpansi hübriidi kohta pärinevad tema ülikooliajast, kus ta üks õppejõud väitis, et töötas nooruses Florida laboris, kus kummaline loom sündis.
«1920. aastate alguses loodi Floridas Orange Parkis USA esimene primaatide uurimiseskus, kus üritati saada inimese-šimpansi hübriidi. Seal viljastati emane šimpans mehe spermaga. Šimpans jäi tiineks ja sünnitas poja, keda saab pidada inimese-šimpansi hübriidiks. Kuid noore ahvi käitumist jälgides hakkasid teadlased arvama, et nad on eiranud loodust ja teinud suure vea, lisaks piinasid neid eetikaprobleemid, kuna tegemist oli nii inimese kui ahviga. Nad langetasid otsuse teha sellele olendile eutanaasia,» teatas Gallup.
Gallupi andmetel töötas ta õppejõud inimese-šimpansi projekti juures esmalt Floridas, kuid 1930. aastatel viidi see projekt Georgiasse Atlantasse Emory ülikooli juurde.
«Mu õppejõu sõnul elas ligi 100 aastat tagasi inimese ja šimpansi hübriid. Olen kindel, et ta ei mõelnud seda lugu välja, ta oli mainekas teadlane,» jätkas Gallup.
Maailma üks kuulsamaid šimpansiprojekte leidis aset 1920. aastatel Nõukogude Liidus, kus bioloog Ilja Ivanov tegi mitmeid katseid üritades emast šimpansi viljastada mehe spermaga, kuid ka vastupidi, naisi viljastada isaste šimpanside spermaga.
Tema eesmärgiks oli luua uus, vaid sõdimiseks mõeldud liik, mis sobiks Jossif Stalini diktatuuriga riiki.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528265t1hb4ae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528249t1h9435.jpg)
Veel üks inimese-šimpansi hübriidi loomise katse tehti kommunistlikus Hiinas diktaatori Mao Zedongi valitsemisajal 1967. aastal.
Ka seal rasestati emane šimpans mehe spermast, kuid Kultuurirevolutsiooni puhkedes tuli teadlastel laboratoorium maha jätta ning väidetavalt sündinud hübriid suri.
Termin «humanzee» võeti käibele juba 1960. aastatel kui Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis siis kandis nime Belgia Kongo, püüti šimpans, kes viidi USAsse Californiasse Buena Parki uurimiskeskusesse, kus talle pandi nimeks Oliver.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528277t1h80ee.jpg)
Alguses arvati, et tegemist on inimese-ahvi hübriidiga, kuna ta käitus üsna inimese sarnaselt, käies ka kahel jalal.
Seda ahvi uurinud Janet Bergeri teatel kiindus Oliver temasse, olles umbes 16-aastane. Teadlase sõnul üritas ahv temaga paarituda, eelistades naisi emastele šimpansidele.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528273t1hd303.jpg)
1996. aastal Olivieriga tehtud geneetilised katsed näitasid, et sel loomal on 48 kromosoomi ja seega ei ole ta inimese-ahvi hübriid.
Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, 44 paarilist kromosoomi ja kaks sugukromosoomi.
«Uurimine näitas, et Olivier ei olnud «humanzee» hoolimata sellest, et ta käis kahel jalal, hoidis keha püsti nagu inimene, tal oli väike nina ja muud sarnast,» lauusus Gallup.
Kuid Gallup on veendunud, et geneetika areng viib tulevikus selleni, et inimesed ja šimpansid hakkavad ühiseid järglasi saama ning edaspidi on ka inimese ja gorilla ning inimese ja orangutani hübriid.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528245t1hb4da.jpg)
«Nii inimesed, šimpansid, gorillad ja orangutanid kuuluvad inimlaste ehk hominiidide sugukonda. Neil kõigil on kauge ühine esivanem. Tulevikus võib inimese ja gorilla hübriid kanda nimetust «hurilla» ning inimese ja orangutani hübriid «hurang»,» arvab Gallup.
Gallupi sõnul tuleb tänapäeval inimese ja ahvi hübriidide loomisel arvestada nii seaduste kui eetikaga. Oma rolli mängib ka projekti rahastamine.
«Arvan, et «humanzee» loomine on võimalik, kuid tuleb esitada küsimus, et kui eetiline see on. On mitmed psühholoogilised ja bioloogilised barjäärid, mis tuleb ületada. Minu andmetel on salalaborites jätkatud inimese ja šimpansi hübriidide loomise katseid. Seega on filmi «Ahvide planeet» stsenaarium päriselus võimalik,» lausus teadlane.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528237t1h457b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528239t1hc5e6.jpg)