Briti arheoloogid leidsid Inglismaal Põhja-Yorkshire’is Scarborough lähedal väljakaevamisi tehes eelajaloolise, umbes 10 000 aasta vanuse ookrist joonistuskriidi, millega joonistati loomanahkadele.
Video: arheoloogid leidsid 10 000 aasta vanuse joonistuskriidi
Joonistuskriit leiti Euroopa ühe kuulsama mesoliitikumi asulapaiga Star Carri lähedase kunagise Fixtoni järve ja sooala pinnasest, teatab ancient-origins.net.
«Oleme kindlad, et selle punasest ookrist kriidiga tegid kiviaja inimesed loomanahkade siseküljele kunsti,» teatasid arheoloogid.
Star Carr oli keskmise kiviaja asundus, kus elati umbes 9000 – 2700 eKr. See on tähtis arheoloogiliste leidude paik, kuna endise järve- ja sooalal on pinnasekihtides säilinud inimtegevuse jälgi.
Paigast on varem leitud hirvekojust tehtud religioosseid peakatteid, mida oletatavalt kandsid šamaanid, harpuune ja nooli, mida kasutati kalastades ja jahti pidades ning vanim maja Briti saartel, kus on varajaseim viide puusepatööle.
Star Carri leiupaiga avastas 1947. aastal inglasest amatöörarheoloog John Moore. 1948. aasta väljakaevamisel avastas ta viiteid inimasula kohta, samuti loomaluid, luust harpuune, sarvi ja kivist nooleotsi.
Ta kontakteerus Cambridge’i ülikooli ajaloolase Grahame Clarkiga, kes viis seal 1949 – 1951 läbi teaduslikud väljakaevamised. Teadlane avaldas oma uurimusest 1954. aastal teadustöö, mille kohaselt leidis ta mitmeid kiviaja inimeste igapäevaelu objekte.
2015. aastal leiti sealt kivist amulett, millel on algeline kirjutis. Arvataks, et selle omanik elas umbes 9000. aasta paiku eKr, kuna see leiti sellel ajale viitavast kihist. Arvatavalt kandis ta seda kurjade vaimude peletamiseks kaelas.
Paigast on leiti ka platvorm, mis võis olla iidne jumalatele annetamise koht, sest sellel oli erinevate loomade, kaasa arvatud metssigade, lindude, jäneste, siilide ja metsikute veiste luid.
Selle lähedalt leiti veel loomaluid, mida peeti hundiluudeks, kuid hilisem uurimine näitas, et need kuuluvad metsikule koerale, kes kodustati.
Paigas oli ka mitmete tööriistade jäänuseid ja noolte teritamise kive.
Hiljuti viisid Yorki ülikolli teadlased Star Carris uue uurimise läbi, leides ookrist kriidi, mille üks ots oli teravaks tehtud, et sellega parem joonistada oleks.
Uuringu juhi Andy Needhami teatel oli see kriidileid väga huvitav ja ebatavaline, sest varem ei ole nad sealt sellist objekti leidnud.
«Kriit näitab, et kiviaja inimesed olid kunstilembesed. Kriidi abil sai joonistad loomanahkadele kui ka teistele esemetele. Kiviaja inimestele olid värvilised asjad tähtsad ja ookriga sai teha tugevaid punaseid kujutisi. Ookrist pulgake näeb välja nagu tänapäeva joonistuskriit, seega ei saa selle otstarbes kahelda,» nentis Needham.