Suurbritannia Cambridge`i ülikooli ajaloolaste sõnul on viikingid siiani tuntud kui Euroopas hävingut külvanud sõdalased.
Ajaloolased: viikingeid süüdistati liiga sagedas pesemises
Ajaloolaste arvates on see 18. – 20. sajandil viikingitest loodud pilt vale, kirjutab The Telegraph.
«Mitmed 9. – 11. sajandist pärinevad allikad märgivad, et tegemist ei olnud mustade ja metsikute sõdalaste, vaid hoopis korralike, pestud ja kasitud tegelastega, kes oma pesemisharjumusega vallutatud alade elanikele hirmu nahka ajasid,» sõnasid ajaloolased.
Nad tõid näitena keskaegse kroonikakirjutaja John of Wallingfordi ülestähendused.
«Need Briti saartele tulnud vallutajad on peenutsevad ja liiga kasitud. Nad pesevad ja kammivad ennast iga päev ning vahetavad regulaarselt riideid,» kirjutas kroonik.
Ajaloolaste arvates loodi meelega viikingite ümber romantiline pilt, et nad olid julmad maadevallutajad.
«Tegelikult oli viikingitel arenenud kultuur ning mõnes mõttes olid nad omast ajast ees. Nad olid trendi- ja moeloojad ning tegelesid kirjanduse ja kunstiga,» selgitasid ajaloolased
Nad jätkasid, et alati on viikingeid kujutatud metsikute meeste ja ka naistena, kellele meeldis verd valada ning kes tarbisid palju alkoholi.
«Tegelikult oli viikingiühiskonnas teine pool, mida ei taheta märgata. Meieni jõudnud andmetel olid viikingid oma ajastu ühed puhtaimad inimesed. Räägime ju keskajast, mil kiriku surve tõttu hakkas pesemine tabuks muutuma,» lisasid ajaloolased.
Ajaloolaste arvates tehakse siiani suuri vigu, kui arvatakse, et viikingid kandsid peas sarvedega kiivreid ega hoolitsenud üldse oma välimuse eest.
11. sajandi Pärsia maadeuurija kirjutas viikingite kohta, et need sõdalased kannavad puhtaid ja väga ekstravagantseid rõivaid.
Ajaloolaste andmetel annavad varakeskaegsetest kroonikastest leitud mõningad ülestähendused viikingitest teise pildi.
«Vallutatud tahtsid neid näha pesemata, kirjaoskamatute hävitajatena ning välja jäeti kõik, mis nende juures positiivne oli,» laususid ajaloolased.
Ajaloolaste arvates on nüüd õige aeg tasakaal luua ning viikingeid näidata ka kui oma ajastu trendiloojaid.
«Neil oli ilus arhitektuur, nad kirjutasid ajalookroonikaid, tegelesid edukalt põllumajanduse ja karjakasvatusega,» lisasid uurijad.