:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517875t1he84a.jpg)
Indoneesias Bali saarel kasutasid vulkanoloogid drooni, mille abil nad uurisid sealset Agungi vulkaani, kuid kallis minilennumasin jäi ootamatult sel teisipäeval, 23. jaanuaril kadunuks.
Vulkanoloogid kahtlustavad, et Bali Agungi vulkaan «neelas» nende drooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vulkanoloogide teatel on Agungi vulkaan praegu aktiivne, kraatrist voolab laavat, kuid õhku lendab ka tuhaosakesi ja kivimeid, mis võisid drooni lennu rikkuda, teatab Newsweek.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517869t1he4a7.jpg)
Vulkanoloogid saatsid teaduskatseteks mõeldud drooni AI 450 välja teisipäeva õhtul, et ta mõõdaks vulkaani juures gaaside kogust.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517877t1h1eab.jpg)
«Piirkonnas puhus siis tugev tuul, mis võis drooni tööd mõjutada. Teadlased kaotasid masinaga kontakti kesköö paiku,» teatas Indoneesia hädaolukordade agentuuri pressiesindaja Sutopo Purwo Nugroho.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517875t1he84a.jpg)
Uurimine näitas, et mehitamata lennumasin oli enne kadumist vulkaani kraatri juures, olles 2800 meetri kõrgusel.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517871t1ha716.jpg)
Teadlaste teatel aitas see 45 000 dollarit maksev droon neil uurida ohtlikuks peetavat vulkaani alates möödunud aasta augustist, mil see vulkaan aktiivseks muutus.
Ilma droonita on vulkanoloogidel keeruline vulkaanist tulevaid gaase analüüsida. Gaaside järgi saab enam-vähem teha kindlaks, miks ja millal vulkaani katastroofiline purse toimuda võib.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517879t1h7ce0.jpg)
Agungi vulkaani uurivate teadlaste sõnul võis vulkaan nende drooni «neelata».
Vulkanoloogid kommenteerisid naljatades, et Agungil elav jumal vist ei soovi nende kohalolu ega sekkumist ja selle tõttu konfiskeeris drooni.
Indoneesia vulkanoloogidele andis drooni USA geoloogiliste uuringute keskus.
Juhtivvulkanoloogi Devy Kamil Syahbana teatel peaksid ameeriklased saatma neile uue drooni, et nad saaksid uuringuid jätkata, kuna Agungi vulkaani peetakse ohtlikuks.
Eelmine kord oli see vulkaan pikaajaliselt aktiivne 1963–1964, olles magavas olekus kuni 2017. aasta augustini.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/26/7517873t1h812f.jpg)
Enne taasaktiveerumist oli Agungi vulkaani lähiümbrus populaarne matkamispaik nii kohalike kui turistide seas.
Agung on 3142 meetri kõrgune tegevvulkaan Indoneesias Bali saare idaosas, olles samas Bali kõrgeim tipp.
Vulkaanil on 500 meetri laiune ja 200 meetri sügavune kraater, kust aeg-ajalt väljub suitsu ja tuhka.
Läänest tulevad õhumassid kaotavad Agungi ületades niiskuse, selletõttu on Agungi läänenõlval palju sademeid ja kasvab vihmamets, kuid idanõlv on kuiv ja viljatu.