Arstid: Julian Assange’i tervis hakkab üles ütlema

Julian Assange

FOTO: FRANK AUGSTEIN/AP/Scamnpix

Saladokumentide paljastamisega tegeleva meediaportaali WikiLeaks asutaja, austraallase Julian Assange’i tervislik seisund ei ole kiita ja arstide sõnul vajab ta haiglaravi.

Kahe arsti teatel mõjutab 46-aastase Assange’i füüsilist ja vaimset tervist see, et ta on pikka aega elanud kitsastes tingimustes Londonis Ecuadori saatkonnas, teatab The Guardian.

Julian Assange

FOTO: PETER NICHOLLS/REUTERS/Scanpix

Arstide sõnul peaksid Briti võimud vastu tulema ja lubama Assange’i haiglasse toimetada.

USA Bostoni ülikooli arstiteadlane Sondra Crosby ja Londonis tegutsev kliiniline psühholoog Brock Chisholm uurisid Assange’i tervist möödunud aasta oktoobris kolme päeva jooksul 20 tundi.

«Patsiendi terviseinfo on konfidentsiaalne, kuid meie uuring näitas, et Assange’i pikaajaline elamine saatkonnas on mõjunud ta vaimsele ja füüsilisele tervisele halvasti. Tema puhul on eiratud inimõigusi, kaasa arvatud õigust tervisekontrollile,» teatasid Assange’ile läbivaatuse teinud arstid.

Arstid ei paljastanud terviseuuringu detaile, kuid kinnitasid, et üle viie aasta saatkonnas elama pidanud mehe tervislik seisund ei ole enam hea.

Julian Assange

FOTO: Carl Court/AFP/Scanpix

 Assange sai Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas asüüli 2012. aasta juunis pärast seda, kui mitu rootslannat süüdistasid teda vägistamises ja Rootsi võimud nõudsid teda kohtu ette. Alates sellest on ta elanud kitsastes tingiumustes.

Mitme meediaallika teatel on Assange’il D-vitamiini puudus, kuna ta ei saa piisavalt väljas ja päikese käes olla. Sellega on kaasnenud luuprobleemid. Eriti probleemne olevat ta peram õlavarreluu, millele oleks vaja teha magnetresonantstomigraafia (MRI) skaneering, kuid saatkonnas sellist aparaati ei ole. Samuti on Assange’il kopsuprobleem, kuna ta ei saa piisavalt liiikuda ega treenida.

Julian Assange

FOTO: SOCIAL MEDIA/REUTERS/Scanpix

Briti valitsus ei  ole varem andnud luba viia Assange haiglasse, küll aga tohivad arstid talle meditsiiniabi anda saatkonnas.

Assange’i toetajad avaldasid arvamust, et kui ta lahkub Ecuadori saatkonnast, siis Briti politsei arreteerib ta ja Briti võimud annavad ta USAle välja, kus ta tahetakse diplomaatiliste ja sõjaväeliste saladokumentide lekitamise eest kohtu alla anda. Siis võib teda oodata ees kas väga pikk või eluaegne vangistus.

Julian Assange

FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/PA Images/Scanpix

Assange’i tervist uuriti ka möödunud aasta mais. Seda tegi USAs Bostoni haiglas töötav üldarst Sean Love, kes jagas oma uuringu tulemusi oktoobris Assange’i tervis kontrollinud kahe arstiga. Love oli esimene, kelle teatel vajab Assange haiglaravi.

«Härra Assange’il on valida kahe halva vahel, kas lasta end arreteerida või elada edasi tingimustes, kus ta tervis halveneb. Kui tal tekib näiteks infarkt, siis ta vajab kiiresti haiglasse viimist, mis tähendab, et ta lahkub saaatkonnast. Ta tervist mõjutab väga palju, et ta ei saa piisavalt värsket õhku ja päikesevalgust. Lisaks füüsilisele tervisele mõjutab see ka vaimset tervist,» teatasid arstid oma raportis.

Julian Assange

FOTO: AXEL SCHMIDT/REUTERS/Scanpix

Assange’i tervist kontrollinud arstid kutsusid Briti Arstide Liitu ja oma kolleege üles ulatama saatkonnas vangistuses olevals austraallasele abikäe.

Ecuadori saatkonna diplomaadid peavad Briti võimudega läbiräkimisi, et Ecuadori kondakondsusega mees pääseks saatkonnast ja et teda ei antaks USA võimude kätte.

Ecuadori saatkond Londonis

FOTO: Andrew Cowie/AFP/Scanpix

USA justiitsminister Jeff Sessions sõnas möödunud aasta lõpul meediale, et Assange’i tabamine on nende prioriteet. Ta lisas, et USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) uurib WikiLeaksi tegevust. 

USA justiitsminister Jeff Sessions

FOTO: JOSHUA ROBERTS/Reuters/Scanpic

Tagasi üles