:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510197t1h07ef.jpg)
USA Californias San Francisco lahes asuva Alcatrazi saare vangla on tuntud 1962. aastal aset leidnud põgenemisest, mis on seni lahendamata.
Video: kirja kohaselt jäid 1962. aastal Alcatrazi vanglast põgenenud ellu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avaldasid mitmed USA väljaanded kirja, mille väidetavalt kirjutas üks põgenikest ning mille kohaselt jäid Alcatrazi vanglast põgenenud kolm meest ellu ja kadusid jälgi jätmata.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510197t1h07ef.jpg)
Aastatetaguse uurimise kohaselt ei saanud põgenikud, vennad John ja Clarence Anglin ning Frank Morris ellu jääda, vaid nad hukkusid San Francisco lahes.
Nende meeste surnukehi ei ole seni leitud ja müsteerium on lahendamata, tekitades vandenõuteooriaid.
Nüüd ajakirjanike kätte jõudnud kirja kirjutas oletatavalt üks põgenikest, John Anglin, kelle teatel oli põgenemine edukas.
«Minu nimi on John Anglin. Ma põgenesin Alcatrazi vanglast 1962. aasta juunis koos oma venna Clarence’i ja Frank Morrisega. Olen nüüd 83-aastane ja mu tervis ei ole enam hea. Mul on vähk. Jah, me kõik kolm jäime sel saatuslikul ööl ellu, kuid vaevu,» on kirjas.
Kiri jätkub, et kui televisioonis teatatakse, et kirja kirjutaja on nõus üheks aastaks vanglasse tagasi minema, et meditsiiniabi saada, siis avaldab kirjutaja oma täpse asukoha ja ta ei valeta.
See kiri saadeti mõned aastad tagasi anonüümse allika poolt San Francisco politseile. USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsis kirjalt sõrmejälgi, kuid leitud sõrmejäljed ei kuulunud vendadele Anglinitele ega Morrisele.
Anglinid ja Morris kandsid Alcatrazi vanglas karistust pangaröövi eest. Nad põgenesid 1962. aasta 11. juuni öösel või 12. juuni varahommikul, pääsedes vanglahoonest välja torustikušahti kaudu. Nad olid ehitanud käepärastest vahenditest parve, millega lootsid üle San Francisco lahe seilata, et vabadusse pääseda.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510311t1h0292.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510013t1h913e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510019t1h5ba1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510021t1h064b.jpg)
Põgenemist uurinud politseinike arvates oli parv liiga vilets ja laht liiga ohtlik, et vangid oleksid saanud eluga pääseda.
Anglinite ja Morrise põgenemisest on kirjutatud ajaleheartikleid ja raamatuid, kuid tehtud ka filme.
Üks populaarsemaid on 1979. aasta linateos «Põgenemine Alcatrazist», kus Frank Morrist kehastas Clint Eastwood. John Anglini rollis oli Fred Ward ja Clarence Anglinit kehastas Jack Thibeau.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510317t1haa82.jpg)
Politseiuurija Michael Dyke uuris 2003. aastal seda põgenemist uuesti ning tunnistas siis meediale, et tal ei ole andmeid kolme põgeniku ellujäämise kohta. Samas ta ei välistanud, et aastate jooksul võib uusi andmeid pinnale tulla, mis kinnitavad nende ellujäämist.
San Francisco politseile on teada näiteks fakt, et vendade Anglinite ema sai alates 1962. aastast igal aastal kuni oma surmani 1973. aastal oma sünnipäeval anonüümsest allikast lillebuketi. Naine kahtlustas, et selle taga on ta kaks poega, kes jäid vanglast põgenemisel ellu.
Väidetavalt käisid vennad ka oma ema matusel 1973. aastal olles ennast nii hästi ära maskeerinud, et matust jäginud FBI agendid neid ära ei tundnud.
Kui need kolm meest oleks praegu elus, oleks Morris 90-aastane, John ja Clarence vastavalt 86- ja 87-aastane.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509993t1hafc5.jpg)
USA võimud sulgesid Alcatrazi vangla 1963. aastal, vaid üks aasta pärast meeste kuulsat põgenemist.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509985t1h645e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509987t1h90c8.jpg)
Osa uurijatest on veendunud, et mehed ei jõudnud oma parvega mitte San Franciscosse, vaid avamerele, kus nad uppusid.
Alcatrazi saar kuulus 19. sajandil Mehhikole, kuid mehhiklased müüsid selle 1846. aastal ameeriklasest laevaomanikule, kes tahtis sinna majaka ehitada, kuid see ei saanud teoks.
Alates 1850. aastast kuulub saar USA riigile ja siis otsustati sinna rajada sõjaväekindlus.
Alates 1868. aastat asus Alcatrazi saarel sõjaväevangla ning 1933 – 1963 oli seal föderaalvõimudele alluv vangla. Alcatrazi vanglast põgenemist peeti selle ehituslike nüansside ja saare kaljude tõttu võimatuks.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509975t1h824d.jpg)
Praegu on saar koos vanglaehitisega turismiobjekt.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509989t1ha083.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509983t1he257.jpg)