:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509607t1hab4b.jpg)
Kreeka arheoloogid rekonstrueerisid, milline nägi välja 9000 aastat tagasi elanud teismeline tüdruk.
Video: 9000 aastat tagasi Kreekas elanud tüdruk nägi üsna mehelik välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide sõnul näitab nende töö, kuidas aastatuhandete jooksul on naiste näokuju pehmemaks muutunud, kirjutab ancient-origins.net.
Arheoloogid leidsid tüdruku luustiku, kaasa arvatud kolju 24 aastat tagasi. Leiule anti nimeks Avgi, mis tähendab Koit, kuna see tüdruk elas inimkonna koidikul, mesoliitikumis ehk keskmisel kiviajal umbes 7000. aasta paiku eKr. Siis hakkasid kütid-korilased paikseteks põlluharijateks.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509601t1h93a8.jpg)
Arheoloogide sõnul saab täpemate luudeuuringute abil teha kindlaks, millist elu see tüdruk elas ja mille tõttu teismelisena suri. Esmastel andmetel oli tal skorbuut ja mitmeid luuprobleeme.
Samas näitab ta näorekonstruktsioon, et tegemist oli maskuliinsete näojoontega noore naisega, kellel olid tugevad põsesarnad ja lõug, kuid ka suur nina.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509597t1hc70c.jpg)
Ateena ülikooli teadlased tutvustasid oma kontsruktsooni möödunud nädalal Ateenas Akropolise muuseumis.
Tüdruku näost täpse pildi saamiseks kaasati projekti mitmeid eksperte: endokrinoloog, ortopeed, neuroloog, patoloog, radioloog, ortodont ja skulptor.
Meeskonda juhtis ortodont Manolis Papagrigorakis, kelle sõnul näitas luudeuuring, et tegemist on umbes 15-aastase tüdrukuga, samas viitasid ta hambad 18-aastasele. Seega jääb selle tüdruku vanus 15 – 18 eluaasta vahele.
Projekti kaasti ka Rootsi arheoloog ja skulptor Oscar Nilsson, kes on koljude põhjal juba aastaid nägusid rekonstrueerinud. Ta lemmikajastuks on kiviaeg.
«Tundub, et kiviaeg oli väga kaua aega tagasi ja siis elanud inimesed väga erinevad, kuid minu kogemuste kohaselt ei ole erinevus kiviaja ja tänapäeva inimeste vahel kuigi suur,» sõnas rootslane.
Nilsson sa enda kätte kolju, mis leiti Kreekas Theopetras asuvast koopast 1993. aastal. Tegemist on paigaga, kus iidsed inimesed elasid järjest 130 000 aastat.
Tüdruku kolju põhjal tehti kahe- ja kolmemõõtmelised arvutijoonistused, mille abil hakati reaalselt ta välimust taastama.
Nilssoni sõnul on näo taastamisel tähtis järgida kõiki inimanatoomia nüansse, sest vaid nii saadakse autentne välimus.
Ta asus Avgi nägu taastama lihas lihase haaval, võttes arvesse kolju suurust, kuid ka selles piirkonnnas kiviajal elanud inimeste tõenäolist silma- ja nahavärvi.
Tulemuseks oli kollaka nahavärvi, pruunide silmade ja tugevate näojoontega noor naine, kellel oletatavalt olid pikad musta värvi juuksed.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509607t1hab4b.jpg)
Ateena ülikool ja Rootsi arheoloog Nilsson on ka varem koostööd teinud. 2010. aastal valmis neil umbes 430. aasta paiku eKr Ateenas surnud 11-aastase tüdruku büst, mis sai nimeks Myrtis.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509595t1he508.jpg)
Teadlaste sõnul on Avgi ja Myrtise vahel 7000 aastat, mille jooksul on naiste näokuju märgatavalt pehmenenud.
«Avgi näojooned on mehelikud, viidates varasemale ajaperioodile, kuid Myrtis näeb välja nagu mõni tänapäeva tüduk,» teatasid teadlased.