:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509381t1h007d.jpg)
USAs Los Angeleses pannakse oksjonile 20. sajandi tuntud füüsikateoreetiku Albert Einsteini kiri, milles ta kaitseb sõpra, kes mõrvas 1916. aastal Austria peaministri.
Einsteini kiri, milles ta kirjutab mõrvarist sõbrast, pannakse oksjonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Einstein kaitses kohtu alla antud sõpra 1917. aastal teisele sõbrale, itaallasest insenerile Michele Angelo Bessole kirjutatud kirjas, teatab Newsweek.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509371t1h8199.jpg)
Los Angeleses tegutseva oksjonimaja hinnangul võib selle kirja hinnaks kujuneda 22 000 dollarit.
Einstein kirjutas 29. aprillil 1917 Bessole saksakeelses kirjas üldrelatiivsusteooriast, kuid ka sõbrast, austerlasest sotsiaaldemokraadist poliitikust Friedrich Adlerist, kes mõrvas 1916. aastal Esimese maailmasõja ajal Austria-Ungari ühisriigis Austria, mis siis kandis nimetust Tsisleitaania, peaministri Karl von Stürgkhi.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509375t1hc200.jpg)
Einstein kirjeldab kirjas Adleri isikut öeldes, et see mees on näidanud ennast isetuna, kindlana, töökana, heasüdamlikuna ja südametunnistusega poliitikuna, kes austab teisi.
Kuid Einsteinil on Adleri kohta ka mõned karmimad sõnad öelda, rõhutades et ta osa arusaamasid ei vasta 20. sajandile, mõnes seisukohas on ta paindumatu, olles valmis enesepiitsutamiseks, et saada märtriks.
Adleri ja Einsteini sõpruse ühendavateks lülideks olid füüsika ja sotsialistlikud ideed.
Von Stürgkh kehtestas Austria peaministrina poliitilise tsensuuri ega lubanud parlamendi kokkusaamist ja istungeid Viini ülikoolis, see vihastas Adlerit, kes läks ja lasi peaministri 21. oktoobril 1916 ta lõunasöögi ajal Viini Meissl & Schadn hotelli restoranis maha.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509377t1hdaec.jpg)
Kohus mõistis Adleri peaministri tapmises süüdi ja talle määrati surmanuhtlus, mida siiski mitte kunagi ellu ei viidud. Adler suri alles 2. jaanuaril 1960.
Austria valitsus langetas otsuse, et nad ei hukka teda, et temast ei saaks märtrit ning nad saatsid ta 18 aastaks sunnitööle.
Einstein küsib oma kirjas Bessolt nõu, et kuidas ta peaks vastama Adleri kirjadele.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7509381t1h007d.jpg)
Adler arutas oma kirjades Einteinile nii relatiivsusteooria kui ka poliitika teemadel. Sõpruskonda kuulus veel arst Ernst Mach, kellega oma ideid kirja teel jagati. 1917. aastaks, mil Einstein Bessole kirja kirjutas, oli Mach juba surnud.
Adler üritas kaaslastele oma ideid peale suruda ja selle tõttu küsis Einstein Bessolt nõu, kuna see sõber oli Einsteini silmis teiste inimestega suhtlemises ja maailma asjades kogenum kui tema.
Einsteini kiri sõbrale kui veel mitmed teised kuulaste inimestega seotud objektid pannakse Los Angeleses oksjonimaja Nate D. Sanders Auctions poolt müüki 25. jaanuaril.
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik, keda peetakse 20. sajandi suurimaks teadlaseks.
Ta töötas välja nii erirelatiivsus- kui üldrelatiivsusteooria, 1917. aastal rakendas ta üldrelatiivsusteooriat universumi mudelile.
Ta tegeles ka kvantmehhaanikaga ja uuris valgust, pannes aluse footonite teooriale.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/11/6649329t1hf37d.jpg)